Upload 10 files

algne versioon 2025 septembrist

smj/mono/giellalt/blogs.smj.texts.json

@@ -0,0 +1,296 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_gaktu_le_vadtset_knut_hamsuna_joarkkaskavlan.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 164
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Gåktu le vádtset Knut Hamsuna joarkkaskåvlån? \n\nMuv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvllå la huj buorre skåvlå. Ij la stuorra skåvllå, valla dat la ham buorre danen gå de sjaddá giehpebut rádnajt oadtjot. La aj giehpebut sosiála liehket gå skåvllå ij la nav stuorak. \n\nÅhpadiddje li huj lådje ja kula dan skåvlån, valla li ham nágin åhpadiddje ma ælla riekta kula, danen gå sij nav ållo sijddabargov ja sissáddimijt vaddi juohkka vahkko, ja dat la huj assjmadahtte ja låssåt muv mielas, valla ihkap la nav divna joarkkaskåvlåjn Vuonarijkan. \n\nMån váttsáv luonndoiellem linnjan, ja dåssju Knut Hamsuna joarkkaskåvlån máhtá dav linnjav vádtset, ålles Vuonan. Jus dån lijkku miehtsen ja váren vádtset jali bivddet, de la dat skåvllå ja linnja buorre dunji. Ájnna mij la nievrre luonndoiellem linnjan la dujna l nágin ienep skåvllåtijma gå varresvuodafágan ja tsieggimfágan. \n\nMuv mielas Knut Hamsuna joarkkaskåvlå la huj buorre skåvllå, valla nágin bále máhttá liehket gássjel ja låssåt skåvllåj boahtet danen gå mån hæhttuv nav árrat smaredit gå galgav bussav jåksåt. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_knut_hamsun_joarkkaskavlla.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 47
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "luonndomanna \n\nKnut Hamsun joarkkaskåvlla \n\nMån lijkkuv muv skåvlåv. Mån lijkkuv gå mij ep dåssju ane skåvlåv, valla mij guohtsap ja ájrustip. Lijkkuv guohtsat ja ájrustit. \n\nMån lijkkuv muv klássav, danna li nav buorre ulmutja, ja nav buorre rádna. \n\nJa mij adnep nav buorre ja nav kula åhpadiddjijt. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_le_avke_oahppat_samegielav.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 192
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Le ávke oahppat sámegielav? \n\nMujna ælla nav moadda ájádusá guovtegielakvuoda birra, valla lav hájn dudálasj gå lav oadtjum sjaddat guovtegielak. Lav ávon gå oadtjuv oahppat sámegielav mánájgárden ja skåvlån, ja lav ávon gå lav oadtjum divna dájt fálaldagájt ma li tjanádum sámegielåhpadibmáj. \n\nNágin javlli moattegielagijda le álkkep ietja gielav oahppat. La buojkulvissan álkkep oahppat ieŋŋilsgielav jus juo máhtá sihke dárogielav ja sámegielav, gå jus dåssju dárogielav máhtá, danen gå juo la oadtjum vuodov gielajt åhpatjit. Dujna l stuoráp dádjadibme gielaj birra, ja gåktu da li ásadum, ja aj gåktu grammatihkka doajmma. \n\nMoattegielakvuohta máhttá aj adnet negatijvalasj bielijt. Nágin ihkap álbedi duv, ja ihkap givsedi duv, dåssju danen gå sáhkada sámegielav, jali ietjá imálasj gielav. Ulmutja ihkap e sidá liehket bahá, valla sij ihkap e dádjada manen nágin oahppi sámegielav. Látte ihkap ussjoli dát la imálasj giella mij ij gullu Vuodnaj. \n\nMån lav ávon gå lav oahppam nav ålov, ja ahte hájn sámegielav anáv skåvlån. Muv fuolkke lip læhkám sáme divna buolvajn. Danen la ájnas sámegielav oahppat, nav vaj la máhttelis munji sirddet dav vijddábut maŋep buolvajda. Sávav sámegiella galga bissot muv fuohkkijda. \n\nNåv suohtas låhkåt! \n\nMan suohtas dáv vuojnnet ja låhkåt! :) \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_mahttu_smajles.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 134
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Máhttu, Smájles \n\nDála l unna bájkkenamma-subtsas  \n\nMáhttu l gålmmålåkavta jagák ja årro Smájlen. Sån vádtsá vidát klássan Måske skåvlån, ja suv buoremus rádna libá Ánndaris, Sis-Måskes, ja Inga, Davve-Måskes. \n\nGå lij skåvlån de Máhttu, Inga ja Ánndaris låhki, ja gå le friddjabåddå de sij bállov tjiektji ålggon, tjievrrasaljon. \n\nMáhttu æhttsá bállov tjiektjat, ja soames biejve de sån sihtá oassálasstet bállotjiektjam-VM:n, Måskesuollun. Måskesuollun le værálda stuorámus bállotjiektjamstadio, ja jus dån tjåhkkåha tribuvnan, de máhtá vuojnnet gitta Ruoppsisgærggáj ja Hábaktjåhkkåj. \n\nÁjllegin de la Máhtun friddja skåvlås, ja gå sujna l friddja de sån lijkku vádtset Ruossavággáj. \n\nRuossavákken le jávrre, ja dan jávre badjelin la unna låptåsj gånnå Máhttu, vargga juohkka bále, adná unna båttåtjav åvddål sån viehká Smájleoajvváj. Gå sån tjuodtju Smájleoajven de máhttá sån vuojnnet bállotjiektjamstadiov Måskesuollun gånnå sån avta biejve galggá spellat stuor kámpav. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_same_almmukbiejve.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 281
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sáme álmmukbiejve \n\nManen ávvudallap sáme álmmukbiejvev:  \n\nSáme álmmukbiejve le guovvamano 6. biejvve, ja la aktisasj ávvudimbiejvve sámijda vuodnan, suoman, Russlándan ja Svierigin. \n\nÁvvudallap sáme álmmukbiejvev nissuna diehti gen namma l Elsa Laula Renberg. Sån ásadij tjåhkanimev Metodismgirkkon Roandemin, ja nagáj aj tjoahkkit sámijt, oajválattjajt ja ládde vaj máhttin dágástallat tiemájt dagu sáme riektá ja åskov. \n\nSámekonferánsan, Helsingin jage 1992, mierreduváj guovvamánno 6. biejvve galgaj liehket sáme álmmukbiejvev. \n\nDát biejvve válljiduváj ávvudalátjit vuostasj \"rijkkatjåhkalvisáv \" mij tjoaggij sámijt Vuonarijkas ja Svierigis Roandemin 6.-9 biejve. guovvamánno, jagen 1917 . Dán jage l tjuohte jage dan rájes gå rijkkatjoahkalvis lij. \n\nJagen guoktatuvsán ja gålmmå sjattaj 6 biejvev. Guovvamánno slávggimbiejvve Vuonan . Danen de hæhttuji divna almulasj saje slávgáv låpptit. \n\nDiedo Elsa Laula Renberga birra:  \n\nElsa Kristina Laula Renberg riegádij basádismáno 29. biejve , jagen 1877, Storselen Vilhelmina lahka, Västerbottenin. Sån jámij snjilltjamánon 22. biejve , jagen 1931, Brønnøysundan. Sån lij sábme, ælloniehke, aktivissta ja politihkkár. Sån lij huj ájnas ulmusj sámijda suv bargo diehti Sámetjåhkalvisán jagen 1917. Sån lij aj maŋen vuododit værálda vuostasj sámesiebrre: , Stockholman jagen 1904. \n\nGåktu mån iesj ávvudaláv sáme álmmukbiejvev:  \n\nDálla gå lav joarkkaskåvllåj álggám de iv jáhke sjattav álmmukbiejvev ávvudallat. Edesik gåk lav åvddåla dahkam. Gå vádtsiv Ájluokta-skåvllåj de ávvudalájma juohkka jage. Slávgáv låptijma oabmeskåvlå guoran madi lávlojma sámeálmmuklávllagav, ja dan maŋŋela de manájma jiegŋaj dán dåjmajn doajmmat. Biejvvehæjtton de tjåhkkåhijma divna klássalanján båråtjit bidosav jali ietjá sáme biebmov åvddål gå sijddaj manájma. \n\nGåktu iehtjáda ávvudalli sáme álmmukbiejvev:  \n\nVuonan la fæssta Centrala oasse ávvudallamin. Skåvlåjn ja mánájgárdijn duon dán tiemájt ja prosjevtajt sámij birra álmmukbiejve biráldis. Dåppen de la sjaddamin ienep ja ienep dábálasj ávvudallamijn. La dábálasj tjágŋat gáptijda, adnet duov dáv hålav ja njálga biebmojt bårråt . \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_samegiella_vaj_darogiella.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 118
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "luonndomanna \n\nSámegiella vaj dárogiella? \n\nMån boadáv familjas gånnå muv iedne ja áhtje æbá máhte sámegielav. Muv áhko sihke iedne ja áhtje bieles máhtteba sámegielav, valla såj æbá ságasta sámev muv siegen. Såj sámástibá sunnu rádnaj siegen, valla gå såj galggaba ságastit mujna vaj muv iednijn jali áhtjijn såj ságastibá dárogielav. \n\nMuv mielas sámegielav le nav gássjel oahppat, valla mån sidáv oahppat sámegielav danen gå mån dåbdåv dat la oasse muv iesjdåbdos. Mån sidáv oahppat sámegielav vaj mån máhtáv ságastit muv berrahij gå ságasti sámegielav. Lav gåjt ávon gå lav oadtjum bajássjaddat ájgen goassa la årdnigis sábmen liehket. Iv la dárbaham tjiegadit muv sámevuodav, nav gåk nåv moattes dahkin åvddåla. Sidáv joarkket sámegielav oahppat vaj máhtáv muv identitehtav gievrrodit. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_varrevadtsem_habmera_miehtaj.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 93
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Várrevádtsem, Hábmera miehtáj \n\nDan bále de lip mån ja muv klássa læhkám váren ålles vahkov. Mij lijma váren mánnodagás bierjjedahkaj, ja dan bále de oahppe lidjin nieljes juhkusin, ja juohkka juogos hæhttujin gávnnat sijdav iesj, kártajn ja kompássajn viehkken. Mij hæhttujma aj málestit gasskabiejvev, ja dållit ietján. \n\nDav várrevádtsemav anijma kártav ja kompássav viehkken. \n\nMánnodagá de váttsijma Kvanlias Nyfiskjávrráj. Dijstagá de váttsijma Nyfiskjávres Lomjávrráj. Gasskavahko váttsijma Gasskabiejvvevárráj. Duorastagá de váttsijma ållu Finnvikjávrráj. Ja Bierjjedagá de váttsijma vuolus skåvllåj. \n\nLij sieldes hávsske váren liehket klássa siegen, ja mån ávvudaláv gå galgav várráj ietjá bálláj. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_blogg_varrevadtsem_klassa_siegen_stuolluj.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 99
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Várrevádtsem klássa siegen, Stuolluj. \n\nMuv klássa ID 1.A ja mån, lip læhkám váren guokta biejve, ja dat lij vuostasj vádtsem dán jage. Ij lim val guhka vádtsem, valla dat lij ham buorre danen gå soames klássan ij lim åvddåla ålggon váren idjadam.  \n\nMánnodahka:  \n\nMij ganugijma Notvatn campingin, ja de váttsijma bussas Stuolluj. Lij bálges gitta Stuolojávrráj, danen lij riek gæhppat vádtset. Gålmmå tijma váttsijma, ja gå bådijma sijddaj, de muorajt viettjajma ja dållijma. Gå iehket sjattaj de juptsav málestijma, åvddåla telta sisi tjáŋajma oaddátjit. \n\nDijstahka:  \n\nGå badjánijma nuppát biejve, de båråjma ja de vádtsájma vuolos væddjaj gånnå bussa vuordij. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_10.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 43
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nGåktu álmmugav gádjot? \n\nDát dokumentarfilmma la dal vuoseduvvam Svierijga rijkka tv:an. Lidjiv dan vuosádallamin dáppe Jielleváren ja vuoj mákkir dárbulasj filmma dálásj ájgij. Gehtja, gehtja val dav! (trykk på bildet for å se filmen) \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_11.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 436
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nGijtto muv åvdås! \n\nVuoj man suohtas låhkåt dajt majt \n\nÁ-K tjállá, ållo ájádusá mav iesj lav usjudallam ja suohtas låhkåt mav sån ussjol. Ánná-Káisá la læhkám vissjal tjállet gå iesj lav adnám ålov dahkat ja iv la åvvo huomáham bloggistit. Válla dálla de! \n\nLidjiv má Guovddagæjnon dijstagás duorastáhkaj, miján lij maŋemus sámásta mujna-æjvvalibme. Ja galgav tjállet mij dahpáduváj gå lidjiv vuoddjemin Jielleváres Guovddagæjnoj. Lidjiv boahtám Suoma bælláj Garásávvunij ja galggiv gávvat gåro- váj rievtesbælláj. Iv huomáham at måj iednijn lijma ságastum dan birra, så mån vuoddjiv gårobælláj ja iv åvvo usjudallam vaj dat lij ietjá gå riekta, (Guovddagæjnoj la rievtesbælláj, jaa dij gudi lihpit vuoddjám dav gæjnov diehtebihtit máj). Gå lidjiv vuoddjám dan rahte millta álggiv ussjolit jus dal lidjiv gávvam riekta Garásávvunin vaj ij, danen gå diehto lij má at iv galggam guhkev dan rahten vuoddjet åvddål vat galggiv gávvat. Valla ij dat boahtám rahtesuorre ja vuodjiv ja vuodjiv gitta Gilbesjávrráj ja vássiv dav ja vuodjiv rája baddjel Vuodnaj ja imájstalliv gå ittjim la gávvam ájn. Vuodjiv desik ittjim vuojne ietjáv gå alla várijt ja vákkev de gal diehtiv at dát ij la riekta gåsi lav vuoddjám valla joarkkiv gåjt gitta Skibotnij. Danna de manniv butijhkka vaju ja gatjádiv lagámus gæjnov Guovddagæjnnuj ja dat lij diedon dan sæmmi rahte millta mav lidjiv boahtám, så ij lim ietjá gå moaddot ja vuoddjet gitta Garásávvunij ja de vat nuppe rahtev vuoddjet. Jielleváre ja Guovddagæjno gasska la 35 mijla valla gå mån ållijiv dåk de lidjiv vuoddjám 68 mijla. Haha, huff ij lim gal suohtas valla hæhttuv má berr tjájmmat dasi dálla. Hehe… \n\nJa degu mån tjálliv la kampánja-ájgge juo nåhkåm. 1.5 jáhke la juo vássám! Dát la læhkám nav buorre ja ájnas giellakampánja, mijá giella, sámegiella la akta mijáj ájnas vædtsaga. Mån lav nav mihá gå dat la muv iednegiella, muv gållegiella. Dát giellakampánja la munji ålov vaddám, diehttelis rádnajt ja oahppásijt birra sábmes valla aj ållo diedov ja vájmmelisvuodav vaj mij nuora berustip ja sihtap oahppat ja nanostuvvat sámegielav. Mujna la læhkám vissjalisvuohta ja ávvo gå lav dájna barggam, gå lav instagrammim gåvåjt sámebágoj, gå lav tjállám dánna blokkan(vajku lav unnán lájkke ja iv diehtám man birra tjállet) ja diehttelis gå lip æjvvalam - gájkka ambássadøra ja jådediddje dán kampánjan. Dálla gå hæjttáv tjállemis sidáv berr gijttet muv åvdås ja sávvat vuorbev sámegielajn, adnit dav, oahppit dav ja vuosedit dav, dálla - idet - ja álu! \n\nPs, Jus ga kampánja la nåhkam sjattav joarkket muv instagram-bielijn @unnarievsak, vaj mujtodahtáv ja oahpav sámegiel bágojt ja moallánagájt. Så tjuovvit val dav @unnarievsak 🙂 \n\nOne thought on \"Gijtto muv åvdås!\" \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_12.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 141
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nmaŋemus tjállus blokkan \n\nMohte læjhkan jis giele-kampanjem gaalkeme dellie #saemesthmunnjien #samastamujna #samasmuinna eenne jieleminie. Nuhtjejidie hashtagide Instagramesne! Saemiehstidh sinsitniene! Saemiengiele lea gullie-giele! - Vuuuoj! Dálla la giellakampánja nåhkåm ja de aj sjaddap hiejttet bloggitjit. Mij sihtap gijttet gájkka gudi li blokkav låhkåm, kommenterim ja sáddim tevtsajt midjij. Gijttep aj Tobias Karlssonav gut la bloggdesignav dahkam. Juska kampánja la vássam, de diedon #sámásmuinna #sámástamujna #saemesthmunnjien vijddásappo viessu. Joarkkit val sámegielav adnet! Joarkkit val instagram-gåvåj! Sámástit val, dat la mijá gålle! - Šuoooohk. Dál mii leat heaitihan giellakampánjja. Ja dat mearkkaša ahte bloggas lea sevdnjes boahtteáigi. Mii háliidit giitit buohkaid geat leat lohkan min blogga, kommenteren ja sádden čállosiid. Muhto váikko kampánja ii leat šat, sámás muinna ain gávdno! Jotket čállit sámegillii! Jotket juohkit sámásmuinna-govaid instagrammas! Geavat gollegiela, dat lea min stuorimus skeanka. - \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_1.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 138
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nDálla lip vijmak ållim bloggdesignajn ja máhttep álgget bloggit riektaláhkáj. Dat la diedon mij giellaambassádøra gudi sjaddap tjállet dánna, valla mijá duojvvo la vaj DÅN gut lågå aj sidá viehkedit. Gåk dahkat: sáddi tevstájt midjij gånnå oattjo tjállet vajku man birra, jur dav majt huomája!  \n\nIj val berustit vaj sjurrat gåktu tjálá, ájnásamos la adnet sámegielav. Máhttelisvuohta la vaj mij ambassádøra máhttep viehkedit duv tjállosijn, jus gávnnu tjállemsivá ja nav. Sihtap gájka sámegieldialevtajt dán bloggaj! \n\nJuohkke máno galggá liehkket tebmá bloggan, dån gut la låhkke rája dåssju tevstav midjij mij dåjmat dav sierra tebmáv. Jus dav dagá de oattjo mijá ådå sámástamujna/saemesthmunnjien/sámásmuinna-gáhperav vattáldagán. \n\nDiehttelis besa tjállet vajku man birra. Mijá sávádus la dåssju váj jussta DÅN galga tjállet ienep sámegielav, ja vaj ietjá sáme nuora galggin adnet suohttasav låhkåt. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_2.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 165
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nBuoris gájka \n\nDuorastak, lågenanvuostasj biejvve ragátmánon  \n\nDálla lip vijmak boahtam mannuj dán blokkajn. Lip rievddam designav vaj galggá hiehpat dán giellakampánnjaj ja galggap aj tjállet ambassádöra oahpásmahttem vaj gávvnu dánna blokkan. \n\nDát giellakampánnja la dal gávnnum juo jágev ja ållo la dáhpaduvvam. Ulmutja diehtti dán birra, ållo stuorsjáttuga ja nuorra ulmutja aj. Mijá ulmme le vaj ájn ienep ulmutja, sierralágásj nuorra, sihtin ja galggin sebrrat kampánnjav. Dav máhttá moadda láhkáj sebrrat, instagrámman, facebookan, rávvit boallomerkajt/giehtabáttijt/báhkogirjátjav ja dálla dån aj máhttá sáddit tevstav midjij vaj máhttep bloggaj almodit. Ja buoremus la at dimna dájt la dåssjå sámegiellaj! Mij gudi sámegiellav adnep ja vuosedip soamesláhkáj nanodip mijá gållegielav.  \n\nMån gut tjáláv lav Naima ja tjáláv julevsábmáj. Lav Divtasvuonak valla årov Jielleváren ja lågåv muv máŋemus jagev joarkkaskåvlån. Muv máhttebihtit tjuovvot @unnarievsak instagrámman, ja diehttelis gávvnuji dimna ambassádöra instagrámman aj.  \n\nJus diján le tsuojggima tjállosij vaj iehtjádij majt sihtabihtit låhkåt váj vuojnnet dán blokkan- válddit val aktijvuodav mijájn de! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_3.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 85
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nviehkkenävvo internehtan \n\nRagátmánno, guoktalåkguolmátbiejvve(23:e), dijstak \n\nhttp://gtweb.uit.no/webdict/ak/smj2nob/ \n\nDá guok bágogirjijt mån anáv riek ålov, nav buorre gå internehtan dav gávnna. Dat bájemus linka la riekbuorre danen gå máhttá mobijllan adnet degu appa. Båhti ienep tipsa gå dal, gånnå gávnna buorre viehkkenävvojt internehtan, diehttelis oarjjel- ja nuorttasábmáj aj. \n\nPS. mujttit val \"giesse 2014\", come on julev- ja oarjjelgielaga nuorttagielaga lidjin nav tjiehppe ja sáddim ållo tevstajt. Gijtto adnit dimna gudi juo li tjállám ja rádjam tevstajt midjij! 😀 \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_4.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 62
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nMijá ednama \n\ngasskavahkkko, gavtsát biejvve gålgådismánon  \n\nDánna l filmma gruvvodåjmådime birra mij la ájggeguovddelis dálla. Akta ájn filmma gånnå vájmmo tjierosj, muv doajvvo l vaj mijá ednama bissu rájnnasa. Galggá dav mujttet vaj mijá maŋŋel galggi moadda boalva aj viessot ja dimnan li rievtesvuoda viessot rájnna väráldin. Aktan mij máhttep vuosteldit dájt dahpamijt! \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_5.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 99
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nGålgådismáno lågenanvidátbiejvve, gasskavahkko \n\nBuoris vas! Suohtas vuojnnet vaj ulmutja manni vaju dán bloggav. Nav váj diehtebihtit miján le ájn bloggatjálus rabás didjijde, låhkkijda. Dán máno tebma la ájn dat sämmi degu åvdep máno, giesse 2014. Mujttádahtav dijáv tjállet ja sáddit midjij vaj máhttep bloggaj biedjat jur DUV sámegieltevstav 🙂 \n\nIetján lav dåssjå skåvlån, hárjjidallamin jali sijdan duov dáv dahkamin. Åvdep vahkko lidjiv skåvlåjn Vuokattin, Suoman tjuojggamin. Danna gávnnu tunnela gånnå gávnnu muohta jagev birra ja lij riek buorre tjuojggat vas, dan diehtti sjaddá suohtas gå vas dálvve boahtá. \n\ngåvå: @unnarievsak \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_6.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 106
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nGå Sábme vuojnnu \n\nVuoj, mån iv la tjállám dánna guhka ájgen! Valla dálla miella tjállet vat bådij. Miján le tjaktaloahpe lähkám ja mån manniv áhkov ja ádjáv guossot. Dánna Jilleváren lip dálvev oadtjum ja lav juo tjuojggam guok vahko, nav suohtas! \n\nValla, vuoj man kult at Sábme vuojnnu moatten sajen dáj ájgij. Maxida Märak la aktajn Mando Diaoajn dahkam almulasj lávlov Falun 2015 VM:aj. Muv mielas dat la wow! Ja lávllo la nav buorre. Ja vuojnniv dát jahkásasj vuojtte  sjattaj Agnete Johnsen. Ja iektu sjattat aj sábme gut vuojttij Suoma  Andte Gaup-Juuso. Mån javlav ber Sábme forever. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_7.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 125
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nlárkkamájge \n\ngasskavahkko, lågenangudát biejvve basádismánon  \n\nIektu ållijiv sijdaj vas. Lav sådnåbiejves Guorbagin lähkám, gånnå Sirges tjäron la lárkav. Lav viehkedam muv rádnav ja suv vegav. Iv la guossak danna manádam ja lij suohtas ådå(munji) bájkev vuojnnet ja tjärov gehtjadit. Danna la girrno ja giedaj gässá rejnat ja lip barggam nav ålov vaj mån ållu skihpahiv dal, tjåttå la båden ja snuobas, så uddni iv la ålojt dahkam gå unnán skåvllåbargoj tjállám. Ietján lip juo tjuojggamgilppusijt álggám, vuostasj lij vásse ájllega. \n\n1. girnon 2. vuoddjemin sijdaj Guorbagis, tjáppa ilmme 3. måj Karinijn \n\nTsuojggim : nuorajtv.no - danna gávna ållo suohtas filmajt julevsábmáj.  \n\nLe agev hávsske låhkåt mejt dánna tjállebihtit, ja vuorbbe gå besav ietjam gielav låhkåt! 😀 \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_8.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 89
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nSálmmagirjje minuhtas minuhttaj \n\nDijstak, nuppát biejvve javllamánon  \n\n899 Salmeboka minhtas minuhttaj, wow! Vuojnáv NRK:a la dán vásse ájllega sáddim gájka 899 sálmajt ådå sálmmagirjes tv:an. 200 kåvrå lidjin lávllom sálmajt ja akta dajs lij Drag Jiena. Hávsske gullat ja vuojnnet ietjas gielav, gáptev ja dåbdosijt lávllomin rijkka tv:an, juska mån iesj dal internehtan dajt lav vuojnnám. Lav aj gullam oarjjelsáme, nuorttasáme ja guojnagiella sálmajt. Dánna gávna divna sáme ja guojnagiela sáddagijt. Lågå NRK ja sálmmalávlloma birra dánna . \n\nDrag Jiena \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index_9.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 67
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "by  Sámás Muinna - Sámásta Mujna - Saemesth Munnjien \n\nÁillohaš - biejve bárnne \n\nMánnodak, gávtsát biejvve javllamánon  \n\nBuoris! Ja vissa, åvdep bierjjedagá lidjiv má teáhterin, Áillohaš - biejve bárnne. Muv mielas lij fijna valla håjo teáhter, ållo surgo valla aj unnán mihásvuohta. Mån lijkkuv sáme teáhterijda, ja nav val dáv vuosádusáv aj. Så jus dån oadtjo máhttelisvuodav vuosádussaj mannat, maná val! 🙂 \n\nDánna máhttá låhkåt teáhtera birra. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/blogs",
+            "filename": "../../mono/giellalt/blogs/blogs_samasblogg_index.html.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 88
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Buoris, ja buorisboahtem Giellaambassadøraj bloggaj! \n\nDánna almodip gájkka, subttsasijt ja vihtsajjt, gåvåjt ja vásádusájt ja nåv vil - gájkka tjáledum sáme nuorajs. Blokka oajvvegiella le sámegiella, ja tevsta tjáleduvvi divna gålmå sámegiellaj ma li Vuonan.Ulmme le sámegielav bajedit, ja dahkat dav álkken gávnnat juohkkahattjaj. Dát blogga galggá liehket goappátjagá álkke ja suohtas låhkåt. Tjállusa galggi ienemusát tjáleduvvat Sámedikke giellaambassadørajs, valla måjon válldep sisi tjállusijt gájkka ietjá nuorajs. Gájbbádus le da tjáleduvvi nåv buorre sámegiellaj majt guhtik máhtti. \n\nRája sisi tjallusijt, gåvåjt jali ietjá javllamusájt dási: samasblogg@biegga.com \n\nHávsskudalá blokkajn! \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

smj/mono/giellalt/hist.smj.texts.json

@@ -0,0 +1,170 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_1_1905.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 602
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sein lii ai rattjam tafa, røai tutui farroetet räŧtafato taitaita ja ieritfai= tatit juotte anetimmcro almatja fribjarouota (luoroa§rouota) ja touorpe dutdft ja puŧtet dbbd lantaio ratalatjrouotai ja jaffattmotai. \n\nSSalla fan lii änamuft ietfetum taifaift, fåppatjaŧa aHatafaift ja muollefafaift mia tantan fu puorretouota ja fieregrouota tieti ietja§ atmofi. fyäit futtit dbtjo funji dutdipiebjat ietja§ märrdfjit ja fan malta ietjaS dutdi nietalatja ugfjetu ja migga afem roicffetit ja puftet tam puorre ndffdmi.llUdbbe fiena pate lii fan ietja§ fldttan Stoctpolman äbtjom tuoftot tutnetimmero ietja§ atmofift. \n\nStøtm ie la la ttja t touoleiu taru,  \n\nStocffjolma ftdtta lä tfieggitum tan fabjai, fdnne ftuovva fiiino Itpptanta ja 6nbevmantanta ftuovamu§ ja ijabbetammuö tafoi faffan manna. \n\nSdneftibjero, i fdn tate fuptfafift tävatjap matofe ietjatato fd atte pitema fäino nafta farra tjievvomin ja maimo=fuvfon. \n\nSöatta fdn majattatta tif, atte \" i aftaf miejet) mamfe ietja§ fanto tjata\" (1 Sam. 2: 9). Sdn majattatta, atte Sefufa mafoti§=pafop äp Iät) palatuin, mai fdntutui tait ietja\" tutte pdifdtit taffav paluina, atte fdn, ju§ aijapmem nittatutui, \" i tutut) fu fjitet\" (u. 31), ainat atte 3efu§ pdtta funji, mai fdn tutui naggit fu ietja\" tafapui, roieffe\"muota abjafa tafapui, mavjatimmc tanja fifa. Sanue tä fviftafis mieffe\", jutte tan tanja fija i futtif røašjotatj matef) pdtet. ipetvu\" ittji fulap Sefufa paloit, jutte fuovo\" mat ietjaS nata fdn u§joti. Sdn tdvmoftatai ietja§ nata ja fdn fatjai.-Vtd Sdneftibje, tutti ietfi ietja§ dpatiadlmam, muoini fu muoingatatj muofem, te fdn mittaft ti afmo\" fuvfon; matta tan pdttdn, fd fdn ietja\" favvajammm\" fievtami manai, te fdn tif matti fämma !petvufam ietja§ luja. \n\nSöuoi, man ftuovva fieve§muota! jDfavjo tat fatfai fjabbat ifietvufi mieffen. Sdn ja tap fuofte ietja dpati\"dtma dbtjon nau fultat pafoit, map ibtjin futtop fuovo\" mat tan pdbbdi, ainat fviftafafai dbbd roiešfommifai, peimeft päimai, pdttdft pdbbdi: \" ftdtfit ja vdffdtit\" (n. 38)! Savpe\" tä fdtfet masjotattja ja fu latanta muofti, matta ai fdtfet, mai fatfa fultat tdwO'taitijibje fdttjomit ja fu unnemu§ rouofetimmit, ndu fd tä tjaletum: \"Äattijit (ficttjit mdvvdpina) mia tdptdftimme apoftetam ja pttjemu\" pväftam, Sefn\" .ftviftufam!\" (f>bv. 3: 1). \n\nSat muorpe lä taul muttin näljajam laffalatj ritoijt, ntap änamujat täp pdtam mitonali paloft, atte fi tan altitimme tieti lulun ama§ almolift anetummat Smerje rouollelabtjan. \n\nSat tjärro fdtjotumma  ja tâppi tårroålntaf) äf) åttjof) tjåŧanit. \n\nSBuotna fatfa talle äbbänafa ietj rabbit ietja§, ietj fjietatit ietja§ mdffit ja ietj roarjatit ietja§ rajit.28 a Ha maito tat älfottiS aftitim Sroerje ja SBuona faffan lä näffäm, miertipa tauf fäbbaf mieljarifa maimoft roiggat fajfaniffa marjalit ämtämietafmuotam ja faffo§ tabjatimmem. Sroänffatattjal) ja muonafat) falfif) majaltattet faifait äpme ritoit ja fiere§muo? laina njuotfit roieljafietam uubbe nubbai, aftafatj parfoi rafe, fribjarouota ja muorpe äutäjt. \n\nS merje ja SBuona almofi ja ftuorra arpen fäbbaf atmofa ntange- mu§ aftafatj puorre ja allannielaf fänäfafaft, futti ienni fuoti frunom ja rifam fä jän luhti tam pafom täbjam. \n\nS u iebne li pajaspiepmam fu ipärra palon ja mafotimmen. \n\nStieto pättai tjuorroi fapteina täffo paja§, matta ittji futtif maftetep.\"Safob, 3afob, pätep pan rouološ!\" 3 aftaf roaftati§. SQiut? tem järoroamtmai färri paja§ ja aitjai, atte Sofob ti tjatnam ietja§ fitta fiutoi ja atte jän ti äbbänafa jamatfummam fättomijt. \n\nSattep ietjat äbnai ju japmennpättän, atte tän ip fäšjef faifap minaro juffat.\" \n\nC å ffå rrtus S a m ita alfoynuattctumma fntta pale färtan taimen ja falfa anefislafai tietetit tam, nti lä fjabbam mia aitef-tantan ja ietja fajin. ;iaja mif tat falfa f)aitat Samen-ätnama mäffi pirra, fafte famef) roie§= f oi) ja fåfte fia roieafom ja parfo tului mattet puoretnirolafai dutanit.  \n\nSiat amifa fitta ai fjdtlat Supntela pafom ja fuptfaftit tdlotj almatji pirra ja ietja dmi pirra, mait lä aufe Idffdt.3;uoftotummi§ tat mia amifa puorre miljoina ja pufti§ tat dmtdfärtafatjmuotani§ puoriftfjiunjatufam ja amom Samennitnama fdtita ja tdpita. 3llfos=mabbe.  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_1_7__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 447
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Dlubbe jatte. öåffamu\" Snm ita pätn Jutta palc jafen, nfta nummet färt taIiue=manon. g-iirt nummerirt lä 16 piele. öabbe: 50 öre jafe áutåft.  \n\nID isfa fa p ja amrøofabbo, K å tctt, fu tti fjä r ra i fullo 3 a fu mannan aio årro.3upm el ietjas manait fa tti. S å tt, fu tt' fibji p a nte s matti,  \n\nSe matti iebne ietja§ unna neitatjam affafiS ja jautai: \"Supmel puoriftfjiunjetu§ tu, manatjam, ja marjatuu tu f ai f fiettofift ja fuotatimmeft ja faif ietja futtoft ja papaft!\"ffdtte i täp tiffo, matta tiffo tä fdtte.£ \n\nSåmeš pärra li prebiŧom alme ptrra. ^rebiŧo mangela faunati fätt fätneg pänteg åtmaina, tutti (i fu paŧott ŧullam. 3rat fatjnti fufte: , jautai pärra, \"talle latu män a man, tä ättjom jaulat, mam män majaltattim. \n\nSupmet tä faifain fajin. £än matap rouotfet ierit, näu fä tuot tapponi parne, atna§ tantat, mi tä fitffen terin, fabbeutin, atte i aftaf täppe muoinep, fäfte täti toiefop; matta Supmeta tjatmep ja pietjep täp täppe, juo äutäi fä täti täp täffo pätant. 5£äti ntatap piettet ietjat äifatit ja ietjat ifetato; täti ntatap fietaftattat ja muofetit ietjat ietjatafai, fä tän fabnaft täp; Supmetam tän ip matep piettet. \n\nSantieti jdrtdtet) ietjat ierit tait mainto fieftafift ja atnalef) fitta jobnafift! ilaffa- nef) (pärra 3efu§ .ftriftufi, futti ietj tä fäino, fatne§ ja ieftem! \n\nSat tä jaffa; manna i matjafattep ietja§ tan finne, ja ju§ tat fäprnän, te i tat=fe tafat) ndu ätna* fam, jutte manna i puomein fatjat) tan fifte. \n\nS t täp äbtjont åtđ ja puorep tif§bagamrnifam ja dbtjop truffit firjit ja amijait mani pieretimme tafa. \n\nSap fuopmetattjap, mnit farjetap tebjin muojetam ierit, täp dbtjont ruoptot pdtet, ja tap amntat'åtmap, mait piebjin ammatift ierit, täp änamufta dbtjont ietjafa ammatam ruoptot. SBatta tai papa§ aifi, fä farjetat) tieb* biit Sintantam märamuštafai, tebjin ai ätna atmatjap dtto pdtam papa§ fäinoita. \n\nMbbip atmatjit ja riemmijip ja juotatip pietitifit. \n\nSan Smeaborgan fjattai fäme§ pate tan mannam fiejen ftuorra ftuime. \n\nSat fatfa mannat Sämttantaft nuorta^ fitoutoi ja manna ©ttorfa jata ©orfete pafto ja ®affera pafto tftrjeptuotoe fuofnan ja Satioatafa jata Säfämäffe pafto fitta Söatjeri. \n\nSat almo§ tdrro fftpplanta ja papana faftan, mi talle tä ndttdm, lä maffam fielte§ ätnafam. Dtpplanta lä juo tdlätam tafa nielje tufan miljona fruno, ja änapum fi mil miertijip matfet, dutdt td läp dbtjont faifait tdrromlmait päimai Slfiaft, fdnne tdrro lä drrom. \n\nSat lä ndu ätna pietnifap, atte almatj i rätt matep tabjatit, man ätnaf tat lä. fDtarjo matta puoreput tabjatit, fd jaulap, atte dbbd mia ©merje rifa tan jafen 1906 ittji mamfep änapum fd 179 miljona fruno ietja§ tuijotimme tieti. 3u§ tai ©merje dttjolului tait nielje tufan miljona fruno, te mi matalutuime mie§fot dbbd 22 jafe mani ffati tafa. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_2_1905.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 451
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Säula ftuorra ammo = äpme. \"fDiibji tä riefatam manna, parne lä mibji røattetum.\" \"'Diåu ietfi Supmel märaltam, att fän älfoSroatti ietja§ aimvriefatam 5j3arneio.\" 3lina=riefatam ^arne lä nappo Supntela .ftuorra jäulanoattaltaffa mibji. \n\nSat manna, futti lä mibji riefatam, fätjotuioma Sntmanuel, Supmef miaina. Mi tat manna lä, tat nmofeturotoa faif tjietfafammuft fu namaift, maifte färt oftaf tietet ärotäm fu äiito§ parfoift. 9Jtia Säneftibje lä Suptnela ©iona riemteš fänäfi§. tltnama fänäfafaf) paja§=anetutomif) ietjafa rifaift, tualla i läf) näit ©iona fänäfafa fautoi. ©än fuobba l)ärrarouota§ ietja§ älfi nanne. Säppe tän ja män tjäffäljin, ju§ ntäi aHa§ jaffin fu nala, ja fän fuobba ntiatu jaaftan miaina mia ftuorra märräfjit ja fiertamit.  \n\nSÖaipe mia tnaimof) lulun tiemtoat atooft ja manai lafai fitet japiemetit faifa äutäft, ntarn Supmel lä taffam mia äutäft, ja aitan äutäft, mato fän fitta ja falfa taffat miaina. %  \n\nSatte lä ©mevje tuaft dbtjon ruoptot ietjae tuotta flaggam jata tipfjom, mangel få Söuona ntärfa lä maltetum ierit tafte. ©merje atef jala latte ffaøøa ietjaS miffi§ ruoSfaina lä tålen man* itam emcrje almofa autan måbbe fubnelatj tdnomiåŧfin. ,R'ä tat maino§ fänafišs ©uftaf 2 5lboIf tdvoi Spfflantan Sutfjentfa lävopieteft, talloi fuobbin fmänffalattjaf) tam ale! ja miffi§ flaøøato ietjafa tårvofuotoa autån. .Ranne iffeni§ amaš rila i almatjal) muoinin tam alef lineto ictja§ miffi§ ruo§faina, tappe fi mnitin tam muottafift tiema\", matta tjappa lantam ttiuovtan.  \n\nSopanalattjaf) roibnijin aftat \n\nVarjeli târro'juompl) miertijin patarit japanalattjai äutäft. 2Bimaf tan jafe muofta§ peiroen miertijin farjelaf) mabbet japanalattjaita nano§ fäftnifam, tport tJlrtpuram, man äutäft mäbbe tufana japanalatj tärro'älmat) jalo.flafgi lebjin mabbam ietjafa päffam. \n\nSOfdbbe tujana favjelatj jämmamlmal) mnobjon tjiefnala§fai ietjaja patojai funi ja måbbe tujana ietjatap maltetummin fanfati japanalattjaijt. \n\nSupmel tä pifotam ietja§ 3efu§ .Uriitnja pafto. @u ftereS* toitota naggi fu tafa. \n\nSan aifen tebjin marfa taitat) fantep pietniŧap. .ftatotiŧatatj priiftai partoft fami taffan ittji pdtep ietja td atte farnep piebjiit afhtätmafatjmuota, neita fOtarja ja fdmeg aitefi idmait ietjafa fdPtai nata. \n\nMangemufat tafai Ilme famenätnama fjärra £)lau§ ©raan fatefe= fam ietja§ fultalibjita.\" \n\nSan aife rajeft lä fami muoirigalatj muofe ane änaput puorranam. \n\nSžöatta ätna jamef) Itilj ai pdtarn jatne\" tjuoutafi ja mieåjof) 3upmeta ja atmatji dutdn ndu ŧd Mftafi§ atmatjat) fatfif) mie§fot. San aittaft nti fatfap fitet Supmetam, futti lä miefetatn famit ierit fta tdiotj fjevtnjetift ja tdtrøom fiatw pitorre !äino nata, SÖaipe taitat) famet) ja taitat) atmofaf) tutun mantartit tan ŧäino ttanne! £tøme hruopta lä tatumi lutoltolaliha fala ättto. ^uoiton 13 peitoen ŧatfomtanon färai jftdftotuobbarin 6tara= fammona fuoŧnan jamefuina 3lnna £ar§botter Somina, 3(5 jafe muora§. ©an l i tärno S. ©imrna tunne ja tattai mannat räinait fättjat tuobbarin, !å tuotto tjäŧčat pdti ftt pabjeti. ipäna mat ruoptot pdti, matta ittji fån ietj.  \n\nSat amifa fitta ai fjåttat ^upmeta patom ja fuptfaftit tdtotj atmatji pirta ja ietja dmi pirra, mait tä aufe tåffdt. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_2_8__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 221
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Diatt. 11: 28- 80.\"3Utctel) ietjat rautaCin!\" 1 Jim . 5: 23.  \n\nSaittieti, fiereg täffe: \"5lnetep ietjat rainafin!\" \n\nSBatta i fttorog matt rumai orainetumap farra juffamufai tjata, ainat ai mainio ja fietto. ©ämnta pättän, fä mitta fifa* manna, touolta ai oraitta touoinganiš maimo fifa, juffatismuotapapa§ muoinganig. \n\nSJtenafjeria alntaf) ja ätna ietja atmatjap mietin mangett ja fittin maltet tam fitta ja tjatnat tam ruoute*tiffi tutu. SSafla etefanta jd rfiti ja te i lam almatjita ietja rate fd miefot, fdfi futtif mäti. \n\nSopfp tdrreti dmtdm taift dlmaift ja tat miefai muora tuofai. \n\nSe Sopfp tfapmi muoram muoto\" ietja§ njunjina. fltmai miefai ietja muorai tuofai ja \n\nStrrat itietift fatfai fdme§ pdre§ afatj mannat fiffai ietjag fufam pdtjet. \n\nSuo tan mannam fiefen ntanai fiuteju tangpärra ja Harafammona pärra ja SSatjera fame-funte SÖuonait fätjatjit, maffar fami iettem tä täppe. Satte tä fiuteju tangpärra mannam 28uona äiroeftatan ai ratotatatjit täbbeli äimi fum, ja täiroot matta, atte fatfa juota reutatug jjabbat tan neureg mierre* timmen.£2IIn>os ätnam=ffielpim fjattai flrja tj 5fmerifan tan 17 peiroen augufthmanon 1906. Sat ftuorra ftata 28atparaifo, fdnne lii 150,000 roiefata, tdgfjituroai ja fielte§ ätna atmatjaf nta§fin päffato, fd tdpep ffapmin fia nata.3 u ffe s ahnaita fjabba tat ruroroa neure§ aife. 9tif§baga tä touoin atnom, roai fdndfi§ fatfa mierretit taffar tafaro, man mitte mattip fitta piebjat juffe§ dtmait, futip äf) fitaf) puoretit ietjafa ietjafa roafte§ juffali§rouotaft. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_3_1906.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 162
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Siian fatjatim fufte, manne§ fan li nåu f)djen, maila ittji fan jaulai) ictjatam tå tam: . \n\nDian armetim, atte tat unna neitatj ai päti l aina=Mr ro lutte, jutte fan luotti mamvfapmafam lietan, ja man armetim ai, atte neita, taina M peime li litimin ja li fjeunjotummarniu, ittji tuo* ftai) mannat muoloS tan fuffe§ trappa milte. \n\nZjnrra linufkes jakkc.  \n\nSöit attjof) pdtet taite ja tuoftot tuoiotctörtajatj miereto piirrä fietaft faifai ietjat juttoi åutåft (6j. 40: 1). \n\nÄaifap almatjap \n\nSat li nau ftuoraf, atte tat mietti 346 tilo jala 40 putte, ja tat li luarfa nielje metera jala futta ftiffo. futfat. \n\nSat ftuorra tuolle li njiellam ju ja talle li fuoro§ lual pietuiOpunfa patjani jujte tuote tjäimen.'äfrjcm fauno ätnn! taffar afmoå fuolift, rmtf) nlmntjtt ai njieflif) tjairoafifa, ju§ fåitilj fämtoai fattjat. Šinamufat tafj fuofet) fåtjotumtoif) f)aj=fuoffen. fOtuttin fi fjabbif) nau afmo§ ftuoraŧin, atte fin fufŧofaŧfa fä fuofte fåfe nau ftifŧo. ^tden SBuona fätuan faunojif) ai muttem taffav paj^fuofef), mait SBitotta famef) fåttjop ■affofaggafiu. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_3_9__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 254
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sån luKant lä, att' alme-ftatan \n\nSBoime-fjattot) tät) tat), mat) fattnojif) futto muoran. \n\nSubbo piejai faifa ietjagpittjamuotam Sefufa japmcma fifa. \n\nSMbbafaf) tibtjitj fatfe aittofjam, atte pägfatjaf) ä£) pdtet) jämma pate nuppen jafert fd nuppen. ffrotan roigjeg peiroen fä f) am Äriftug pajagtjuobtjefam, fdtmat peiroen ietjag japmema mangef, mafia mutiin matta mia pägfatj*peiroe pdtet marg manon, mutiin tat pata aprif manon. \n\nSäimot faifap, atte tat tai fatfa aufen ärrot mia päre§ fänäfagfai, näu fä lä aufen drrom mäbbe ietja ffipag afmatjita. \n\nSutte' tatu päiffom, mam juffe pufta ietja§ rupmapa fifa, taffip fu manap ja ntanai manap arpit. 3uffati§ aftnatji manap läp taimai ffip= pafap ja famotimmep.fyranfrifan läp ätfätimme pafto faunam, atte laffe faifaift pierifift (äp manap taffar äifatift, futip läp jufaftaffam. \n\nSfife lä, atte faifap, fäppatjafa nuorap ja muorrafap, peitip farra juffamufait niftimift, läfi§ tai minä jala muola jala tiurafap juffamufap. \n\nSjäirne ja mielfa lä mieffat.3:iger tuabbja ja njafa ai jurra jämmafafai fd fatto, jjieffja alla rajen ja pieftafi tuofen, ja fd atmatj jata nafin ftitor puotai pata, te päffat dutdi fappa ja tappi tatu ja fuobba mättfai, fdnne matta parrat tam tjäituafig fietton. iifnantujat tat fdbba rouomjait ja fujait. \n\nSap atmatjap fätjotummip anarfiftan. ®pa= uienin faunojip ätna anarfiftap, ja fä tan rifa nuorra fänäfi§ slt(fon§ tan 31 pcimen majnnanon tan mannam jafen mattoi färneS engtautatatj prinfe§faina ja nutoji ruoptot firfoft aftan ietja§ nuorra ni§fonina, te ti anarfifta loaffjomin funnom fäme§ täpen, fäggo jäi fatfaifa miebbeta mannat, ©an ti afatam attafiS bpnamitam, maina fattoit ja fierfit tfuoufa§ muotjip, ja talo bpnamitam fän ti tfäggäm ruoute=röra fifa. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_4_10__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 473
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "S u faif puoretnug mänaf: S ilti, tutti juo tä taŧŧant ht dutdft, mam i aftaf ietja mattani ife fittatn taffat, mabbant ietjag päffatu fdpatugunaffon tu futtoi tieti. \n\nStan 23 peimen maj manon 1 707 ricfati fäntc§ unna ja muoffefi§ tdpcn Smätanban årjelt Srøcrjen fänie§ parncfutj, fän namma li (Farl S iit it ccu§. Stan mannani litan, tan jäminä 23 peimen maj manon 1907 lä tan parnefuttja riefatim*peiroe muite* tum ja pajotum ftuoramu§ pärroaina ja futnirid läfoti§ ätna paifin tappe mia lautan ja ai Slforifain, färt fajen, fänne mat atmatjaf) faunojif), futip iettfip Plommait, rafit ja muorait, lättit ja juttofit ja faifa ietjatam, mi fauno tan naturan ja maöba mia tjaimai ja mieflai arnom ja pauffotafam. 3a fi pafotin tan unna parne* futtja riefatinnpeimem tan tieti, atte fufte fjattai älntai paja§, futti muoftaf pafati ärnifam tan finne, mam almatjap tietip tuoi läfotiš ätna rafi ja muovai ja ietja natimvpiefi pirta. S u tjalme muoini tjietfafit tam, mi li aftalafatj rafi faffan, ja tam, mi reutai. \n\nSOcabbe ietjalafai lä ai ftuorra aufe pätant fu parfoft, matta änantu§ aitfem lä tauf Potanifa jata tietein rafi pirra äbtjom tafte.3etja§ muofta§ jafit ättjoi tat nuorra parnefutj mie§fot tan tjappa ja pauffe§ tafon, fänne fu attje li firfopärrau. \n\nStäppe fän ättjoi miefat mietfcn, tänne faiflafatj (aftamutorap ja tjappa blomntap tjuobtjon, ja tappe fän ättjoi muoinet ätna älforifai Plommait ja rafit ai, mait attje li ietja§ urta§=fartenin fjabba* tam. \n\nSinmru§ ittji rätt matep puollat tuoift tälotj fielaift ja ietja läroift,mait tan ffåutan apatia. \n\nSBuoftaf fan fitai mannat paja? ©amenätnami Ubtnefa ftataft. kattoi ittji fannot) aftaf tanSmöbja ©antenätnamin, ja fd pdti ©norja jata ©orjete juofnai, te ti tappe ndu neure? ätnam, ftuorra apet) ja jieffep, atte fdn roimat ittji dbbdni? matep dutdi pä§fat. \n\n'öot= lanbai,  Janne  fan  fjattai  boftorin  ja  fdnne  fdn  tan  ntangel  miefoi  dbbd  fdlmd  jafe. 6 dme§  pdnta§  ja  lärtof  dtmai,  fdn  namma  li (flifforb,  piejai  fu  diroemlman  ietjag  ftuorra  urta§*fartena  dutdi,  fdnne  faiftafatj  ama§  rafep  ja  muorat)  faunojin,  ja  fdnne  fan  dttjoi  lärrat  ja  muoinet  mil  änapum  fd  juo  l i   muoinam.  Sanue  fdn  tai  tjati  ätna  firjit   rafi  pirra,  ntaifte  fdn  fjattai  futlofin  dbbd märalta  lärtof  dtmai  faftan. \n\nÖoilantan li talle Sinnceu§ mattam roiešfot ietjag aifem ftiio* romua tutuen ja pdntotafan, mafia ittji fdn utofjap ila fttŧŧem ierit drrot ietjag fiereg aiteflantaft. \n\nSat tdppe, fdnne fdn miefoi Upfala ftatan, lä aitt aimon,ndu ai fdnte§ päima Upfala dlfolin, man namma lä ipantmarbp ja fdnne fdn fiefit miefoi. £>ammarbp päintan tjuobtjo ain faifa fäntma fajen fd fägfe Sinne miefoi tänne, ja fämma blommait ja urtafit fabjijip mil itbnif tdbbeli urta§*fartenin fd fu aifeu.$d fu fuomteUjuotafatj riefatinnpeiroe fjattai tan. mannam fitan, männin mdbbe tufan almatjap, fdppatjafa Smerjeft ja ietja; lantaift, Upfalait ja ^ammarbpn fubnetabtj.it fu muitolroafaro. \n\nSat tä fatte muofta? pate, fä tabbeti prinfa matta ietja? afam jRpfjtantaft. \n\nSan fitan tjdfani nubbe rif§baga, matta taina fämai jurra fämmatafai. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_4_1906.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 732
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Se tdn fatfap tietet, atte tdn färt pcime tarpapap dtdftuiin mat ietjat fi§ngelti§ almatja fautoi. Sat ietjaitattem, mam apoftel rauta, falfa pdtet ntiela dtdftattetummamift ja tafatummat tait pafto, tat lä, aftan miela dtdfturcmamiua ietjaitumma dbbdalmatj, puoreturoroa ja aiteftumma. \n\nSatte apoftet tuotaft: 3etj fännef täfi§ fämma miefta fä ftriftug Sefufin, futti, fä fän ti 3'upmeta muofen, ittji anep tam riemmitum äprnen ärrot Supmeta tafafatj, ainat peiti faif tiuna ja matti teunara muofem ietja§ nata ja fjattai atmatji tafafabtjan ja faunafumai tämätimme fautoi näit fä atmatj; fän muoteti ietja§ ja fjattai futtofa§jan fitta japtnema rabjai, ja, fitta fruo§ja jap= tnema rabjai ($it. 2: 5- 8). 3a, fätjap fu nata, Sefufa nata,futti tä jafo atfe ja ättetibjp! Sattui äffa, fä tän färt rouoffjon, muottefismuotan, fiere§muotan, futtofi§muotan ietjat atmetatj aijefitota tuuofti, talloi ai, fd tat fitot fdttjo tu mannat japmemi ftuo§fa nanne, äffa fd tdn färt parrai Iät) fjabbam iefufa lafa* fabtjan, ja tauf ip auep ietjat ietjatin jata puorepun fd atmatj jata tämdtimme fautoi ittäp ietjafafatj fd fatte atmatj - talloi äffa tät) tdn d(te§ dtmai, tutti i tarpapep fjabbat ftuorapun jata dtdftutotoat peimeft päimai. \n\nSat  fäino  tä  taimai  tjiefon, taimai  tat  muoino  äutofin  ja  neuren. 2Balfa  ju§  nau  fjabba,  tetån  miertif)  alfet  åtåfift,  itj  taina,  ntte  tdtt  fitof)  åtŧåtit  §ärra  fäinoit,  ainńt  ietjat  tnielarø  ja  jårlålit  ietjat \n\nSain tantamfin ibtjin tauŧ miefot) banffalattjat), ainat tpffalattjaf). \n\nHuoro§ mat ©te§miga nuortamuš åfen miešfot) 160,000 banffatattjaf), tutit) taite Iät) tjuottetum ietja banftatattjaift ja måbbetafai mairoetummit) tpffatattjaift. \n\nSat muorpetig tårro ti tan jafen 1864. fötäbbe frøenffatatj älmaf) tarran talloi banffatattjai pieten, ja banffatattjat) ietjat) tårron ftuoramu§ mipa§rouotaina, matta ibtjin nafaf) røuofta* taftet fapmofi§ tpffatattjaita. \n\nSat rajeft tii Sanmarfa åbtjom årrot rafen ätŧonufai fautoi. \n\nSilta funno nen taift, Ingeborg, tä mattom mia prinfa Hartaina, ja afta funnoparnift lä fjabbam ŧånåŧasfan Söuonau namaina fbäfon 7. ppäres fåndŧi§ firiftiana nubbe patne lä fdndfi§ ©eorg ©reffantan ja afta fu neitaift lä brottnif 5flejanbra (Sngtantan. Dtubbe neita li .maftom Stpfjfanta fejfat s2llepauberina ja fjattai arpatjin tau jafen 1894. ^ rin fa ©ctrl ja prinfeSfa 3ngc6org aftau funno ncitcti tum.  \n\nSat lä piebjam ietjat muottai ätna ftuorra ja fuotfatatj tantait ietja märattantfin, ntaifte ftuoramu§ tä Sttbien. \n\nKatjat?, ingn? tEfaias jaula farra juffam ujai pirrat SBuoi taita, futip läp feurap miitem jufatjit ja jatop farra juffamujait afti jäfotabtjit! 5: 22. \n\nSBuoi taita, futip tjuobtjelip arrat itietijt roainotabtjit tarra juffamujait ja futip mippip iefetijt, paffafap minejt! 5: 11. \n\nDianfen fättjali faffe muoffet tdffo pamfaft fapefi fum, maffa ittji fdn=fe matep pä§fat dffo tdffo, taina fd jiefna li ndu neure. Sd mif patfi 43 mifa nuorta-pofai, mierti fän mäb= bot.... S u paffa päfai mimaf ierit jiengaft. \n\nSdn li juo mdbbe pafe mannam taffar räitoina, mi fatjotumma fufbbaffong jafa ifme*pafIo. \n\nSanue fdn aitoi teutet ietja§ battongam taffar fieppiS gafaina ja rouotfet paltanit nuorta*pota fuoutoi, fd fjattatutui dr j at a f * p ie g g a. peffa muofti fdn ittji matep mannat battongaina. 258uofta§ jafe, fa fitai rouotfet paja§ itmai, talloi ittji matep rouotfet, taina fd ittji fäitep mife drjataffa fjabbat. \n\nS i tjdffe§, farra tatrae. 5lifelj tebjin neuretj, nieta l i färtan iajen. 3lnamufara lieriin tai), futifj tebjin f)äjof). ^atfe ma föc= entfat) tjbfanabbin, maf) puoremu§ ajatadama ja famo mitte liepe* tin nietatt), matta måbbe fjeunji§ fammara ja mdbbe t)äjo§ miejo jija ittji mife patef) taift puorre=tafoift, jutte mdbbe tjajoS atmatjat) naggijin ietjafa dutdi, ja tat), lutip tebjin p liemet) ja Intit) ättam fjarjanam rdffdtit ja anotit, roiegfon ftuoramu§ nietan ja pietenr mani atte Intti! tutui faunani ja tdbtdm fiam. \n\nRiitta na firfo . teitte itietin maiti fdn fjamot ietja\" fapperam ja mattfi altot\" taita fartje§ fatoi tjata njuolfa fäinom, mi manna firfoi, jutte tat peime ti äitef, ja ietja§ inanpalatj aftafärtafgtjmuotan fdn ufjoti:  .©an tjangai firfoi ja tjdffiti fjamot. SJtabbe atmatjaf) man= uin fu miebbel, maila ittji aftaf ŧmotnapef) tam unna patjam; mangemufta pdti muttem frumma ja tjdffiti fu paltai; pattja tdr= fefti paloft ja ittji tuoftaf) fättjat fu nata, jutte fdu muoinoi ndu tjämofin.  \n\nUtutopimmina fdn tätjai tan rätfdtibje patja tictait ja tjalmit. \"9Jii maito tafte, manatjam? Sjuomop mu, tdn taltat] fuptfaftit munji taita\" - jautai fdn tibbofigmuotaiua ja luoti Supateta tdtem ietja\" unna ratnaina.,9Jiu fuoptfafa ndttdm tä dnetatj, ja tdn, tutti tam täfäp, matat] ietj armetit, tätteg tat ndtta. \n\nSiu o rra atmatji frifta fis aftitim fispiejatumai tan äutep manon fdmeg fitain ©tenfele fnotnan SBefterbottena ©amemätna* min. \n\nSuotte nuppen roatton tjäfanip nuorra atmatjap räffäl* magfai, ja te laita tuttit fiaft märfam bibetift. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_5_11__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 470
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sutte fdn pajai farjetit ja atpetit ietja§; fdn pajai tdtmot ietjag farrafammug japmemi, mai matatutui tdneftit ja miefetit miam. \n\nHJlanget ŧå tån täp tjafŧatam tåfåtu, tc tån piejap lajeto muovaijt åtåjijt ja røif åtå* jijt. \n\nSantieti: Spajap manait jjabbat paja§ jafo jinne; tdtroop jiait Supmeta pafo pafto; pafatep jiait tdptdffit ietjaja manna* jaforo. Sa fd manap miebbip, fdppatjafa Supmefa rouojti ja atmatji rouofti, atep tappap jiait dtfo§ Supmeta rifajt jia mättoi tieti, mait ji täp taffam; atep roattep jiajt jia jaforo ierit. \n\nIDten pafatep manaro Supmeta pafo pafto fangartit ietjat mättoto ja tåptåftit ja atnot antafiS tatu mättoro fdppatjafa Sup5 nieta ja atmatji autan. \n\nIDtanap mattip taimai,iffa atna ftuoramu§ mdrrdparo jia pirra, roiftituroroat dbbdnafa ierit Supmeta tutte ja roie§jot jutto jinne. sitp ji tajt dbbdni§lafetep, mait Supmet jauta ietja§ paton jata mait äifatap jautip. Siaite\" tat äifatap fatfip taffat? © i mattip ain rdffåtit ietjafa manai autdft. \n\nUttina manai päimai mietfe tjata. ©dn pdti pärra päimaft, fdnne fdn aitan ietja ffattomianaifum ti laffdm pärra dutdn. \n\nSäpc fuoran faunati fdn mietjainig. Sat aifoi miefat ierit. , tjuormoi Utuna. Sdn miefai fu äutält, njdmoi fu tjie- petä pirra ja jautai: \"fiicreg UBuotta, matapfu§ tdn tuoitet munji antafig, atte mdn täm drrom ndu mafiat ja papa tu muofti?\" \n\nSug mdn tif matatutum maffot ticbtem ierit.\" \n\nUtuna tjdffdpi tan pärmotum firfo finne. $aifait tjappa taftannuorait ja rafit tebjin ffattonnanap fitobbam firfoi, mai tat fatfai pärmofin fjabbat, fd nuorap falfin mannat ietjafa Supmeta dutdi ja täptdftit ietjafa jafom. \n\nŠtitamus toabnemmafit äbtjop ©ibiriaft ja Stmerifa nuorta-äjefttaift aimoti§ ftuorra muoutift, maf) tåppe faunojip ja fånne i jurra aftaf afmatj miefop, futti matafufui rafetuttet mabnemit. \n\nSe fan rajaifämeg tärromimem, mi li fu muoten, ierit ftuorra tärro*fuomaina, mai fatfai tdrrot fämeg ietja (anta=tafon. $d ©uftaf Stbotf tam futai, te fdn tatafa manai Söattenfteina muofti.2 an faunat fu ja fu fuoroaro fämeg jäfätja fatten, man namma li fftippacp, ja tafai fu. \n\nSöatta ijan tjdffi Söattenftein fuoroaitig afti ja rajai tntbarn tuon ietja åiroai, mam fan ti ierit rabjam.© u ftaf Stbolf. \n\nIMnäfi? manai jurra ©mätanta rpttari fum mafjotattjai muofti, matta murton fän fierrani ietja§ fuomaft. ©än ja fämeö ietja älmaf), tai taffan fäme§ tpffatatj prinfa ai, tutti ti fu pieten, faunin muttem mafjolatj fuomam, ja tan täron, mi tafte fjattai, muotjatalai fänäfi? fietai. ©u päfta ti ai farjitum, ja näu fän fitai muottet täroft, matta taittoi fän muotjetumai partoi faffai ja ©uftaf Stbolf fåttatatfa Sqtjena ftata tuotan. fatjai päfta natte. ©äme§ nuorra parne, tutti ti fu faron, tättjati tieSfet fu ietja tjäfta nata.  \n\nSatte lii tat ma§jje itä ftuorafin fjabbam. ^d rif§bagaft ittji fjattap mife aitfe, ainat päro ritop, te futtai muoin fdttdfi§ tafa, pajai ietja§ atemu§ dimcm, fän namma tä Franco, rabjat rifšbagadtmait ierit ja aifi ietj tärjotit mani rifSbaga rate tafa. Franco lä tatte taffatn ätna puorem ja muojetam fuoftafit ierit, matta i täp tafte=fe rafe fjabbam. \n\nCjuofe. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_5_1906.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 597
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sftuttin fdita, atte färtpäimafatj iettemin taffar pafop ja tafop, map ättäp fjiettofafap, pälatummip ja tafatummip, ja talloi rnabba Supmeta pafo puorre dpatimmem ja mafotimmem; jata fdita ndu ai, atte fäme§ dipo fietto tarpapa jaffatufam ja armo§mattemam, ja te matta tat, futti puorafit tdbta Supmeta pafom, tan pafo ftuorra pdnta§muotaft dutdi fuobbet paujle§ tdimotafait tan fuoime*atmatji. ipänti jaiemeta, manat ja teunari fäbraftaffam mietti puoreturoroat tai aftafatj böna=pdttdi pafto. 3utte fdfte luhti matteti§ fuffe§ aifem majjotit nubbe nuppero ja fuobbaltt nubbe nuppe nata, fd färt peiroen aftan rdffdtip mitat rdffdtroafaro? 3a fdftc§ matafutui firooti§rouota, futtoŧattešrouota, ritop ja ietja papa§rouota drrot taffar fdten, ntan pabjel peiroeft päiroat Supateta puotift*fjiunjatu§ rouolo§ fdtjoturoroa?3Äanne§ tdn tat ip anep jupmet=teunapimmero ietjat fdten aftan ietjat tafamufai fum? 3tdn roaftetap marjo; . - tpdftot tdn roaftetap. 5puorift=fjiunja*tu§ tate unna pättdtjift, main tån anap reiffeitmasfan, falfa tuafje§= tafai m af f et tu, rupmetatj tnuofai ai.sjtpfu§ matef) muototit tait fietto§ pättatjit, få nti dbtjop tjaŧŧai pdtet Supmeta pafo pirra, taffar muoingaftirmpdttdita ruobni§ paifin, fånne fillont mantartibjep âbtjop muoingaftit muorai fuoirøanafan ja fmarfatit ietjafa tan ietle abjafa tjatfina ja tafte mattet åtå famom maft alfet mannotafam tan mite§ mietfe tjata fitta tan ndffdmi? \n\nMdbbe jafe tafte åutål muotti muttem iebne ietja\" unna neitoina paja§ tatt ftuorra Samrence-äno milte 9frtorta=5fmerifan. \n\nS a i teifa ma\"fam tait tjappa fuoftoit, mat) täp anon, ja teifa tatte taffa tait futo§ fuoifait Sacpina fnoran, matta tänne [hunni ja ffdmai tjatfe ja ffippe palfeftumai tuoi tuofo nåufå tat tutui td§fje mat mdneharra. \n\nSerufalem, fåfte§ tat nntotno Stljo=roareft. f t u o r r a ahm ii, tu n ji hallia puodit utauunt \"©an ti ffduta tjata mannam. ©an fitai tatte drotit ietjas päiman fdme§ aifem ja te muolfet Stmerifai. ©u aitefap ja drpenap tebjin friftafafap. 3litefap ja manap tebjin afta Uriftufafinne. 3a tat ti funji puorre farmetim, atte fdn tatte attjoi drrot fia tunne fdme§ maffom.99tuttem muorrafap dttnai fiebren atfi fdn tam fuffe§ räifom. 99iannanmratnap fanofin fdme§ aitefin muttem unna ftatatjin. 9tfta fu ratnaift fitai tam nuorra dtmam fäf>rafi§ tjuomotjit fu muttem paifai, fdfte mattin ätna tjappa tafoit muoinet. ''3m mdntjuomop\", mafteti fdn, \"män miertiro firfoi mannat. 9Äana=pateft täm mdn parjannut tafa, ja mdn täm Idpetam ietjam äbnai, atte mit ain fatfam ndu taffat.\"  \n\nSa fänteg ietja ftatan, nti fätjo*tumma (Sifenadpin ja maja fdn fämegaife manget pdti ffdutai, fättjati fdn dbtjot, ntam fdn tarpapi miefotjit, tan tafai atte fdn ietja päjo§ patjai fum tautoi pdntag atmatji umfai dtfotin. \n\nSltartcn Suttje r.  \n\nSafen 1505 fjattai Sutper munfan auguftina' lattjai fldfterin Erfurtin. Sat nuprra dlmai, futti talle li luotte Idfe luotte jale muora§, fitai fättjalit taffat ietjag lilolagfan Supnieti tan pafto, atte fdn maimeti ietjag rup= mapam, rdffdtalai Supmelam ja ajatalai muoingatatj dmi pirra. \n\nSetjag fielo nietan dttjoi fdn ätna jaffatufam fdmeg puorre dlmaft, fän namma li Sopan ©taupitj ja futti l i pdtam dtfdtit, jug faifa fjattai riemtegtafai fldfterin.©taupit^ li ietj faunani tjdutatallamam JMftufa ja fu aileg \n\nSutper japmenupaton ietja§ unna fammarin. \n\nStttjaf tä fiette§ farra ätnannffietpim drrom fdme§ ftuorra fuotton mätfatin tutne, man namma tä $ormofa ja mi tä Sapana rouoten. Itbbd fietjaro tufan atmatja täp pdffdnam tdppe drotd pate. \n\nSaift pietnifift maffip famep nuppemtaffem ja ©merje fruno nuppem taffem.å 'tu o rra urttm M jttotlw tn iu le jit ftatitn. \n\nSanue Sdffdmdffenilmutjap puorenutfat tjuoifin, Sanue ja Safob ftiorbtunb ja Stret \n\nS tu o rra nie'ta lä C jåfferafa fami faffan.  \n\nDliefep ja unnep räinap alfitt maipat ja japtnet, ja fnjuftjamtanon japmin muorrafap räinap ai. \n\nÄ5,962 fame faunojin ©merjen tan mannam jafe. \n\nSaifte tebjin 2,287 jdtte fame Norrbottenin, 391 Söefterbottenin ja 254 Sämtlantan ja öärjebatan. £ 158,522 pdttfo faunojin ©merjen tan mannam jafe. £  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_6_12__1907.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 306
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Jåula=fahtttt.  \n\nCatt alme fuotnaina 3 a rafeæ, arnom airt fu la t S u tjappa jienaina.3 u s mårt ai matalulum nau 2Tiu jienarn pajetit 3 a laulot fjä r ra rampon tain, 2TTi påta njuoftjam i,  \n\nSBatta fatte mi juo mattep muttem d§fai rouoinet, atte tat li mibji tarpeg, ja mutte* map miaft mattip juo jautat: . \n\nĐgfar I I riefati Stocfpotma ftdttan tan 21 peimen ätdjafe* manon 1829. \n\nSlutep aifi fan i latu ätnafaro fäbraftallam almofina, ja tan tieti ©roerje roiejatap rouoftaf ibtjin rätt taptaf) fu ja ibtjin tietep, maffar fan li. Saffin, atte fän l i alla pärra, futti tjuottjoi näu ila alla fin, atte ittji matep rouoinet alutofaro, tan parforo ja märräpit, ja äbbä fttffeg aife manai, äutäi fä alfin aitfat, atte tat li ällo pafto ja urieftegfärtof tuopmo. \n\nSe rouoinin, atte fän pabjet faifa ietfi ietjag aiteflantaro ja atte fu nanog ja ärtof fitot li parfat tan m S K m S lanta aulat ja ietja§ almola äutanipmai, ja Id ai ttmoinin ju ftuorra roänafi§muotam ja muoHefismuotaro faifat muofti, te dttjoi fänäfiS ietja§ almola fiere§muotam ja ani tatu aio aitnon litta mieSfomä näffdmi.  \n\nIMuno juo tatte äbbä fätrnä unnep rifa, map täp tan tafai neutratan fjabbam. \n\nSappe mia tantan i läp tauf mife mata, tan tieti atte tappe fä ndufarra fafa Panfai fautoi ja tappe fäp banfa ndu farra fattimamuoten, atte tap, fäifte Panfap fäp pietnifit tuoftom, äp dPPdni§ matep ma§fet ietjafa pietnitit. \n\nSap, futip fäp tfieggim Panfaro, mattip fatte ma§fet pietnitit, malta äp tap, futip tan mangetin fäp pietnifit Panta fifa piebjam.3etjan fä fämeg ietja fantain, fdnne i fäp ndu farra fafa iŧe taffar farra fattim. \n\nK a sfe lä fuolle ttjalfem us?  \n\nSuo§fa ja tapmof läf) njaffemufaf) fitan ja fiefen mar§ manoft fitta ju li mannoi. \n\nS j u f f a lä njalfemuS mar§ manoft fitta augufti mannoi. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/hist",
+            "filename": "../../mono/giellalt/hist/hist_news_laakkaamus_samita_lakkamus_samita_6_1906.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 68
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Sdnteg pate faunat tai ffippafi faffan farneg maiman tuilta, futti ittji tietet) jitrra maitef tafte, mi fieto fabjofipmai futto, ja futti ittji dbbdnig tafetep faifa tafte. \n\nSafte fjabba dffo puorre ja tjietfa tjuoufas, ja tan tieti faunojip färtan ftatan drjan taffar fabrifap, fdnne taffip tjuoufatumgafaro fierfe-tjataift. \n\nSat tä åtto dittog fafa, atte taf) ŧinatattjaf) tät) tieli påtam. ''itutenut fi tät) mannam ietja europatatj rilain, âutåt !å tiefi jåmfåtin. \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

smj/mono/giellalt/laws.smj.texts.json

@@ -0,0 +1,72 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_other_files_lagen_om_nationella_minoriteter_smj.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 1027
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "§1-12§13 Oassebielen jali oas-sebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávr-reriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda,  \n\nGiron, Bájil ja Övertorneå, suo-magielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadalá-dijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kom-muvnajs. Dan láhkáj aj sáme-giella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, \n\nJåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. \n\nRiektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riek-táássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (  \n\nLáhka 2009:857 ) . §14 Riektá ávkkit suoma-gielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § mil-ta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggå-lit, jus ij vuojnunagi la dåssjen.  \n\nIetján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. \n\nGájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suoma-gielav, meängielav ja sámegie-lav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalatt-jat dan giellaj gå ádnu. §15 Gut sihtá suomagie-lav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit.  \n\nJårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehta-daládijn. \n\nJus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánodu-vvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. §16 Jus oassebielen jali oassebiele sadjá-sattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan ( 1971:291 ) .§17-18  \n\nSuomagiella, meän-giella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson§17 Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan ( 1985:1100 ) , galggá kommuvnna sajev fállat mánáj-da gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. §18 Kommuvnna tjuott-judusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máht-telisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sá-megielav. Dan láhkáj la aj kom-muvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. §19 Jus sierra oare gávn-nuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmu-dagájda guosski. §20 Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmu-dagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuo-vvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvás-stádusáv unneda. §21 Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdås-vásstádus galggá aj rádevad-dema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn.§19-21  \n\nTjuoldas  \n\nDåbelijtjuovvom j.n.v. §13-16  \n\nRiektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit9§ Hallintoalueen ulkopuolella yksityisillä henkilöillä on oi-keus käyttää me��nkieltä, saamea ja suomea suullisissa ja kirjallisissa yhteyksissä hallintoviranomaisiin asioissa, joissa yksityinen henkilö on osapuoli tai osapuolen edusta-ja, jos asian pystyy käsittelemään työntekijä, joka hallitsee vähem-mistökielen. §13-21§11 Tjuottjudusfábmu-dagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. §12 Tjuottjudusfáb-mudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåáj-gijt adnet. §8 Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängie-lav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuo-dajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottju-dusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos.  \n\nJus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggi-mis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. \n\nFábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot.åvdedibme ja unneplågogie-lasa ávkkim galggá sierraláh-káj åvddånahteduvvat. §5 Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unne-plågojda vaddet máhtte-lisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåh-koåvdåstiddjij dakkár ássjijn. §2 Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornos-liegega Svieriga välggogisvuo-daj milta Europaráde rábma-konvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra ( SÖ 2000:2 ) ja europalasj njuolga-dusá rijkadajva- jali unneplågo-gielaj birra ( SÖ 2000:3 ) .  \n\nGiellalágan ( 2009:600 ) die-deduvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meän-giella ( meänkieli ) , románagiella ( romani chib ) ja sámegiella. §1 Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasij-huvson.  \n\nLágan li aj biejadusá lága ad-nema dåbelijtjuovvoma birra.§ §6 Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuv-na Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer,  \n\nHallstahammar, Haninge, Ha-paranda, Huddinge, Håbo, Gi-ron, Köping, Bájil, Sigtuna, Sol-na, Stockholm, Södertälje, Tierp, \n\nUpplands Väsby, Upplands-Bro, \n\nUppsala, Älvkarleby, Österåker, \n\nÖsthammar ja Övertorneå. \n\nTjuottjudusguovllon meän-giellaj li kommuvna Váhtjer, \n\nHaparanda, Giron, Bájil ja \n\nÖvertorneå. \n\nTjuottjudusguovllon sáme-giellaj li kommuvna Árjepluo-vve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, \n\nHärjedalen, Jåhkåmåhkke, \n\nGiron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, \n\nLusspie, Straejmie, Ubmeje, \n\nVualtjere, Åre, Älvdalen ja \n\nLuvlieluspie. §7 Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj.  \n\nMärrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. §3 Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. §4 Giellalágan ( 2009:600 ) die-deduvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplå-gogielajt.  \n\nSebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unne-plågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. \n\nMánáj kultuvralasj identitehta §9 Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottju-dusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oasse-biele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. §10 Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj akta-vuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn,  \n\nOadjodåjmadagájn, Värrofáb-mudagájn ja Nuppástimoahtt-sijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. § 8-12 \n\nRiektá suomagie-lav, meängielav ja sámegielav fábmu-dagájn ávkkit 6-7  \n\nTjuottjudusguovlo §3-5  \n\nVuodosuodje §1-2  \n\nGájkkásasj biejadusá  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_other_files_sami_samekonv_lulesamisk.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 3261
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "NUORTTARIJKAJ SÁMEKONVENSJÅVNNÅ Suoma, Vuona ja Svieriga ráddidusá, tjårggiji - sáme li álggoálmmuk dán gålmån rijkan, - sáme li akta álmmuk mij årru moatten rijkan, - sáme álmmugin le sierra kultuvrra ja sebrudakiellem sierra histåvråjn, sierra árbbedábe, sierra giela, sierra æládusá ja sierra vuorddemusá boahtteájggáj, - dán gålmån rijkan le rijkalasj ja rijkkajgasskasasj åvdåsvásstádus sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij dågålasj ævtojt vaddet, - sámeálmmugin le iesjmierredimriektá, - sámeálmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem le boanndudahkan åbbålasj kultuvrraj ja sebrudakiellemij genga rijkan, - sámeálmmugin le sierralágásj dárbbo ietjasa sebrudakiellemav rijkkarájáj badjel åvdedit, - sáme hæhttuji bessat ávkkit ednamijt ja tjátjijt mij le ájnas sáme kultuvrraj vuodon, - ja gå sámeálmmuga riektá mierreduvvá, de galggá sierraláhkáj vieledit sáme ájgij milta ælla avtadássásasj álmmugin aneduvvam, ja danen hæhttum rievtugahtesvuodav gierddat, man diehti dán gålmå rijkaj sámedikke - ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj, - le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav, - adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem, da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin, - dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj - dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan, - tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras, - adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn, - sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn, - tjuottodi sáme álmmuga sidodav, mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes, - ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta, ma li dá konvensjåvnåv dahkam aktan lahka aktisasjvuodajn sáme åvdåstiddjij, adni sierraláhkáj ájnnasin konvensjåvnnå åvddål stáhtajs rátifiseriduvvá, dåhkkiduvvá dajs gålmå sámedikkijs, ja adni sijáv vælggogissan sáme álmmuga boahtteájgev oaggit dán konvensjåvnå milta, li guorrasam tjuovvovasj nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj. \n\nKapihttal I \n\nSámeálmmuga dábálasj rievtesvuoda \n\nArtihkkal 1 \n\nKonvensjåvnå ulmme \n\nDán konvensjåvnå ulmme le duodastit ja nannit sámeálmmugij dakkár rievtesvuodajt ma åvddånahtti gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav, ja gåtsedit váj rijkaj rájá e hiereda dakkár åvddånimev. . \n\nArtihkkal 2 \n\nSáme álggoálmmugin \n\nSáme li álggoálmmuk Suoman, Vuonan ja Svierigin. \n\nArtihkkal 3 \n\nRiektá iesjmierredibmáj \n\nSámijn la riektá iesjmierredibmáj álmmugin álmmukriektá njuolgadusáj ja dán konvensjåvnå mærrádusáj milta. Nav guhkás gå le máhttelis dáj njuolgadusáj ja mærrádusáj milta, de le sáme álmmugin riektá mierredit ietjasa rudálasj, sosialalasj ja kultuvralasj åvddånime badjel, ja ietjasa ulmij háldadit luonndoressursajt. \n\nArtihkkal 4 \n\nPersåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås \n\nKonvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman, Vuonan jali Svierigin, gudi ietjasa sábmen adni, ja gænna/gudi 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan; jali 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin; jali 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman, Vuonan jali Svierigin; jali 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1, 2, jali 3. \n\nArtihkkal 5 \n\nStáhtaj åvdåsvásstádusá vijddudahka \n\nStáhta vælggogisvuoda dán konvensjåvnå milta guosski gájkka stáhtalasj orgánajda rijkalasj, guovlolasj ja bájkálasj dásen. Dá vælggogisvuoda gulluji aj ietjá orgánajda almulasj háldadusán ja dåjman. Sæmmi guosská aj priváhta riektásubjevtajda gå da almulasj fámoj dåjmadi jali ietjá almulasj dahkamusájt dahki. \n\nGå dát konvensjåvnnå aneduvvá, de e sámedikke ja ietjá sáme orgána, vájku dal makkir riektálasj stahtus dajn le, galga gåhtjoduvvat stáhttan, ietján gå dalloj gå almulasj fámov jådedi. \n\nArtihkkal 6 \n\nStáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj \n\nDa gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá nannit ja åvddånahttet gielas, kultuvras, æládusájdis ja sebrudakiellemis. \n\nStáhta galggi buorre ævtojt biedjat sáme bájkálasj sebrudagájt bisodahtátjit ja åvddånahtátjit. \n\nStáhtaj åvdåsvásstádus tjadádittjat dåjmajt dán konvensjåvnå milta guosski aj muhtem mærráj dajda sámijda gudi årru árbbedábálasj sáme årromsajij ålggolin. \n\nArtihkkal 7 \n\nVáni-badjelgæhttjam ja sierradåjma \n\nSáme álmmuk ja ájnegis sábme galggá suoddjiduvvat gájkka badjelgæhttjamis. \n\nSáme riektáj tjadádimen dán konvensjåvnå milta galggi stáhta dárboj milta sierralágásj buorre dåjmajt jåhtuj oadtjot sijá gáktuj. \n\nArtihkkal 8 \n\nBinnemusrievtesvuoda \n\nRievtesvuoda ma dán konvensjåvnån li mierreduvvam, li binnemusrievtesvuoda. Da e hiereda jus stáhta sihti vijdedit sámij riektájt jali ájn vijdep dåjmajt álgadit, ja e máhte aneduvvat binnedittjat sámij riektájt ietjá riektánjuolgadusáj milta. \n\nArtihkkal 9 \n\nSáme árbbedábe \n\nStáhta galggi hiebalgis láhkáj árvon adnet sáme álmmuga riektádádjadusájt, ja riektálasj árbbedábijt. \n\nVuostasj oase milta galggi stáhta gå dahki njuolgadusájt gånnå lulun sáme árbbedábe, sierraláhkáj guoradallat jus dákkir árbbedábe gávnnuji ja jus dajt lulu suoddjit jali ietjá láhkáj vieledit lága baktu. Riektáanon galggá aj sáme árbbedábijt árvvon adnet. \n\nArtihkkal 10 \n\nRiektánjuolgadusáj harmoniserim \n\nStáhta galggi aktisattjat sámedikkij ájn rahtjat riektánjuolgadusáj harmoniserigav ja ietjá regulerimijt ma li ájnnasa sámij dåjmajda rijkarájáj badjel. \n\nArtihkkal 11 \n\nAktisasjbarggo kultuvra ja æládusáj hárráj \n\nStáhta galggi álgadit dåjmajt ma giehpebun dahki sámijda æládusáv dåjmadittjat rijkkarájáj badjel ja árvvon adnet sijá kultuvralasj dárbojt rijkarájaj badjel. Dájna ulmijn galggi stáhta rahtjat gádodittjat dajt gássjelisvuodajt ma hieredi sáme æládusdåjmajt ma gulluji sijá viesajdimvuohtaj jali årromsajijda, jali gånnå ietján sámij årromguovlo li moatten rijkan, ja dibddet sámijt bessat kultuvralasj fálaldahkaj dan rijkan gånnå li årromin juohkka ájgen. \n\nArtihkkal 12 \n\nAktisasjbarggo åhpadime ja álkkádusårnigij hárráj \n\nStáhta galggi álgadit dåjmajt váj sáme gudi årru avtan dat gålmåt rijkas, oadtju máhttelisvuodav åhpadibmáj, varresvuodadåjmajda ja sosialdåjmajda mihtem ietjá dájs nammadum rijkajn gå le ienep ávkálattjan sidjij. \n\nArtihkkal 13 \n\nSáme álmmuga symbåvlå \n\nStáhta galggi árvvon adnet sámij riektáv iesj mierredittjat sáme slávgá ja ietjá sáme symbåvlåj anov. Stáhta galggi aj, aktisattjat sámedikkij, rahtjat váj sáme symbåvlå ilmoduvvi ja vuosedi sámij sajev sierra álmmugin gålmån rijkan. \n\nKapihttal II \n\nSámij stivrrim \n\nArtihkkal 14 \n\nSámedikke \n\nJuohkka gålmån rijkan galggá liehket sámedigge, mij le alemus sáme orgádna rijkan. \n\nSámedigge doajmmá sáme álmmuga åvdås mij le dan rijkan, ja galggá liehket válljiduvvam dábálasj jienastamriektáj milta sámij gaskan dan rijkan. \n\nSámedikkij válljimnjuolgadusá li mierreduvvam lága milta, mij gárveduvvá sjiehtadallamijn sámedikkij 16 artihkkala milta. \n\nSámedikkijn galggi liehket dakkir dahkamusá ma dahki sijáv vejulattjan dåbmarit vájkkudit sáme álmmuga riektáv iesjmierredibmáj álmmukriektáj milta ja mærrádusá dán konvensjåvnån duohtan sjaddi. Dárkkelap njuolgadusá ma guosski sámedikkij fábmuj mierreduvvá lágan. \n\nSámedikke álgadi ja bukti vuojnojt divna ássjijn gånnå dikke ietja gávnni hiebalgissan. \n\nArtihkkal 15 \n\nSámedikkij iesjrádálasj mærrádusá \n\nSámedikke mierredi iesjrádálattjat dajn ássjijn gånnå siján le mierredimfábmo rijkalasj jali rijkajgasskasasj riektá milta. \n\nSámedikke máhtti såbadit rijkalasj, regionálalasj ja bájkálasj avtadagáj aktisasjbargo birra sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nannitjit. \n\nArtihkkal 16 \n\nSámedikkij riektá sjiehtadalátjit \n\nÁssjijn ma li viehka ájnnasa sáme álmmugij galggá sjiehtadaláduvvat sámedikkij åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv mierredi. Dá sjiehtadallama hæhttuji liehket nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. \n\nStáhta e galga mierredit jali loabev vaddet dakkir dåjmajda ma ednagav vahágahtti vuodoævtojt sáme kultuvrraj, sáme æládusájda jali sáme sebrudakiellemij, jus guoskadallam sámedigge ij dási miededa. \n\nArtihkkal 17 \n\nSámedikkij riektá ietjá ássjegárvedimen \n\nSámedikkijn galggá liehket riektá ájrastit almulasj rádijn ja juohkusijn gå da giehtadalli ássjijt ma guosski sáme berustimijda. \n\nSámedikkijda galggi åvddåj biejaduvvat ássje ma sáme berustimijda guosski, åvddål almulasj oajválattja mærrádusáv dahki. \n\nStáhta galggi guoradallat dárbov dákkir ájrastimes ja åvddåjavllamusás sámedikkij bieles. Dát hæhttu dáhpáduvvat nuoges árrat váj sámedikke máhtti ássjegiehtadallamav ja båhtusav bájnnet. \n\nSámedikke ietja mierredi goassa sihti ájrastit jali javllamusáv buktet dákkir ássjegárvedimen. \n\nArtihkkal 18 \n\nRijkatjoaggulvisáj gasskavuohta \n\nStáhta rijkatjoaggulvisá jali daj juohkusa jali ietjá orgána galggi gå rávkaduvvá duosstot sámedikkij åvdåstiddjijt váj da bessi tjielggit ássjijt ma sámijda li ájnnasa. \n\nSámedikke galggi bessat gullut gå rijkatjoaggulvis giehtadallá ássjijt ma sierraláhkáj sáme álmmugij guosski. \n\nÁjnegis rijkaj rijkatjoaggulvisá vaddi lagáp njuolgadusáj makkir ássjijda dát guosská, ja gåktu galggá tjadáduvvat. \n\nArtihkkal 19 \n\nSáme ja rijkajgasskasasj åvdåsstibme \n\nSámedikke galggi sáme álmmugav åvdåstit rijkajgasskasasj aktijvuodajn. \n\nStáhta galggi åvdedit sámij åvdåstimev rijkajgasskasasj institusjåvnåjn ja sámij oassálasstemav rijkajgasskasasj tjåhkanimijn. \n\nArtihkkal 20 \n\nAktisasj sáme organisasjåvnå \n\nSámedikke máhtti ásadit aktisasj organisasjåvnåjt. Stáhta galggi aktisasjrádij sámedikkij gå la dárbbo rahtjat váj dakkir aktisasj organisasjåvnå almulasj fámov oadtju. \n\nArtihkkal 21 \n\nIetjá sáme aktidusá \n\nStáhta galggi vieledit ja gå la dárbbo rádádallat tjæroj, sijdaj, boatsojguohtomsijdaj, gålldåsámij gielldastivraj ja ietjá máhtulasj sáme organisasjåvnåj jali bájkálasj sáme ájrrasij. \n\nArtihkkal 22 \n\nSámeguovllo \n\nStáhta galggi dåjmalattjat mierredit ja åvddånahttet guovlov gånnå sáme álmmuk máhttá háldadit ietjasa sierra riektájt dán konvensjåvnå ja rijkaj lága milta. \n\nKapihttal III \n\nSáme giella ja kultuvrra \n\nArtihkkal 23 \n\nSámij gielalasj riektá \n\nSámijn galggá liehket riektá adnet, åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa gielav ja ietjasa árbbedábijt, ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju muhtem mærráj gielaska bukti. \n\nSámijn galggá liehket riektá mierredit, bisodit ja gájkkásasj vieledimev åttjudit ietjaska persåvnnånamájda ja bájkkenamájda. \n\nArtihkkal 24 \n\nStáhtaj åvdåsvásstádus sámegiela åvdås. \n\nStáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit, åvddånahttet ja oablodit. \n\nStáhta galggi dilev láhtjet váj sáme alfabehtta máhttá dåbmaris láhkáj dán ulme diehti aneduvvat. \n\nSámegiella galggá aneduvvat dåbmarisát duobbmoståvlåjn ja oajválattjat hárráj sáme guovlojn. Sæmmi guosská dájda guovlojda ålgusjbielen dakkir ássjijn ja rijdojn ma vuostatjin li sáme guovlojn giehtadaláduvvam jali juokkirak láhkáj le sierraláhkáj dájda guovlojda tjanáduvvam. \n\nStáhta galggi åvdedit girjálasjvuoda ålgusvaddemav sámegiellaj. \n\nMærrádusá dán artihkkalin galggi aj guosskat dajd sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. \n\nArtihkal 25 \n\nSáme medijá \n\nStáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme. \n\nStáhta galggi dilev láhtjat váj lulu sáddijuvvat sámegielak prográmma radion ja TVan, ja galggi åvdedit avijsaj ålgusvaddemav dán giellaj. Aktisasjbarggon sámedikkij galggi stáhta aj åvdedit aktisasjbargov rijkarájáj rastá medijáinstitusjåvnåj gaskan ma fálli prográmmajt jali artihkkalijt sámegiellaj. \n\nMærrádus nuppát oasen sámegiela birra galggá aj nav guhkás gå máhttelis guosskat daja sáme giellasuorgijda ma li binnebut oabllum. \n\nArtihkkal 26 \n\nSáme åhpadus \n\nSámijn sáme guovlojn galgg liehket máhttelisvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Åhpadus ja åhpadusruhtadibme galggá liehket sijá duogátjij hiebadum. Dákkir åhpadus galggá máhttelissan dahkat oassálasstet joarkkaåhpadusán juohkka dásen ja sæmmi båttå duosstot dajt dárbojt ma li sámijn váj ájn máhtti árbbedábálasj sáme æládusájn barggat. \n\nÅhpadusruhtadibme galggá navti liehket váj máhttelis la alep åhpadusáv sámegielan oadtjot. \n\nSáme mánájda ja nuorajda sáme guovloj ålggolin galggi liehket máhttelisvuohta sámegiela åhpadussaj, valla aj sámegiellaj nav guhkás gå la máhttelis ájnegis guovlojn. \n\nÅhpadus galggá nav buoragit gå máhttelis sijá duogátjij hiebaduvvat. \n\nRijkalasj oahppoplána galggi dagáduvvat aktisasjbarggon sámedikkij ja hiebaduvvat sáme mánáj ja nuoraj kultuvralasj duogátjijda ja dárbojda. \n\nArtihkkal 27 \n\nDutkam \n\nStáhta galggi aktisattjat sámedikkij buorre vuodov láhtjet dutkamij man vuodon le sáme sebrudagá máhtudakdárbbo ja mij åvdet sáme dutkij rekrutterimav. Gå dákkir dutkamav pláni de galggi gielalasj ja kultuvralasj vidjura sáme sebrudagán vieleduvvat. \n\nStáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij åvdedit aktisasjbargov sáme ja ietjá dutkaminstitusjåvnåj gaskan ájnegis rijkajn ja aj rijkarájáj badjel, ja nannit dutkaminstitusjåvnåjt majna le dutkam degu nammadum vuostasj oassen oajvvedahkamussan. \n\nDutkam sáme ássjij hárráj hæhttu hiebaduvvat dakkir etihkalasj njuolgadusájda mij rávkaduvvá gå sáme li álggoálmmuk. \n\nArtihkkal 28 \n\nÅhpadibme ja diedo sámij birra \n\nSáme álmmuga kultuvrra ja sebrudakiellem galggá vuogas láhkáj vuojnnusij boahtet åhpadimen aj sáme sebrudagá ålggolin. Dákkir åhpadibme galggá sierraláhkáj gæhttjalit åvdedit máhtudagájt sámij birra rijkaj álggoálmmugin. Stáhta galggi sámedikkij aktisasjbarggon fállat åhpadimev sáme kultuvran ja gielan ulmutjijda gudi sáme guovlojn galggi barggat. \n\nStáhta galggi aktisasjbarggon sámedikkij vásstedit almulasj diedoj åvdås sáme kultuvra ja sebrudakiellema hárráj. \n\nArtihkkal 29 \n\nVarresvuoda- ja sosialdievnastus \n\nStáhta galggi aktijrádálattjat sámedikkij bærrájgæhttjat vaj varresvuohta- ja sosialdievnastus sáme guovlojn le navti organiseridum váj sáme dájn guovlojn oadtju varresvuoda- ja sosialdievnastusáv mij le sijá gielalasj ja kultuvralasj duogátjij hiebaduvvam. \n\nSáme guovloj ålggolin galggi aj varresvuoda- ja sosialoajválattja vieledit sáme pasientaj ja klientaj gielav ja kultuvrraduogátjav. \n\nArtihkkal 30 \n\nSáme máná ja nuora \n\nSáme mánájn ja nuorajn le riektá ietjaska kultuvrav dåjmadit ja ietjaska sáme identitehtav bisodit ja åvddånahttet. \n\nArtihkkal 31 \n\nÁrbbedábálasj máhtudagá ja kultuvralasj åvddånbuktema \n\nStáhta galggi vieledit sáme álmmuga riektáv ietjasa árbbedábálasj máhtudagáv ja kultuvralasj åvddånbuktemijt háldadit, ja aj rahtjat váj sáme máhtti dajt boahtte buolvajda bisodit, åvddånahttet ja gaskostit. \n\nStáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk, gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj aneduvvá iehtjádijs gå sámijs, bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj båhtusis dassta oadtjot. Sáme kultuvrra galggá suodjaluvvat dakkir kultuvralasj åvddånbuktemij vuosstáj ma li sjibmo sáme kultuvras. \n\nStáhta galggi rahtjat váj sámij árbbedábálasj máhtudagá vieleduvvi gå sáme ássje giehtadaláduvvi. \n\nArtihkkal 32 \n\nSáme kultuvrramujto \n\nSáme kultuvrramujto galggi suodjaluvvat lágan ja rijka sámedikkes háldaduvvat jali aktijrádálattjat kulturinstitusjåvnåj ja sámedikkijn. \n\nStáhta galggi rahtjat aktisasjbargov rijkkarájáj badjel sáme kultuvrramujtojt duodastittjat, suodjalittjat ja háldadittjat. \n\nStáhta galggi rahtjat váj sáme kultuvrramujto ma li ierit válduvvam sáme guovlojs ja ma li sierraláhkáj ájnnasa sáme sebrudahkaj, galggi hiebalgis museaj jali kultuvrrainstitusjåvnåj hállduj vatteduvvat maŋŋel gå le rijka sámedikkijn sjiehtadallam. \n\nArtihkkal 33 \n\nKultuvrravuodo \n\nStáhtaj vælggogisvuoda sáme kultuvrra ássjijn le aj materiálalasj kultuvrravuodo, váj sáme oadtju dárbulasj vuodov æládusáj ja rudáj hárráj mij ietjasa kultuvrav máhtti bisodit ja åvddånahttet. \n\nKapihttal IV \n\nSámij riektá duobddágijda ja tjátjijda \n\nArtihkkal 34 \n\nÁrbbedábálasj adno duobddágijs ja tjátjijs \n\nGuhkesájggásasj árbbedábálasj adno ednam- jali tjáhtjeguovlojs le vuodon sámij aktugasj jali aktisasj ednamriektáj dajs guovlojs buohta rijkalasj ja rijkajgasskasasj njuolgadusáj ma guosski guhkesájggásasj adnuj. \n\nJus sáme, vájku ælla æjgáda guovlojda, li árbbedábálattjat adnám muhtem ednam- jali tjáhtjeguovlojt boatsojsujttuj, bivdduj, guolástussaj jali ietjá láhkáj, de siján le vilá riektá adnet guovlojt sæmmi láhkáj dagu åvddåla. Jus guovlo aneduvvi sámijs iehtjádij siegen, de galggi sáme ja dåt nubbe addne ietjasa riektájt dåjmadit ietjasa riektájt gasskasasj vieledimijn nubbe nuppe gáktuj ja váj goappátja bessaba gehtjastit gåktu dåt nubbe ietjas riektájt adná. \n\nDán aktijvuodan galggi sierraláhkáj boatsojsáme dille vieleduvvat. Vájku riektá ednamadnuj le ráddjiduvvam sæmmi adnuj dagu åvddåla, de ij dat galga hieredit váj adno dárboj milta hiebaduvvá teknihkalasj ja rudálasj åvddånibmáj. \n\nGå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta, de galggá vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs, ja aj vieledit sáme anos ælla nav álu merka luondon. \n\nMærrádusá dán artihkkalin e tsakka riektáv ietjasa duobddágijt ruopptot åttjuditjat ma sámijn máhtti liehket rijkalasj jali rijkkajgasskasasj riektá milta. \n\nArtihkkal 35 \n\nSuodjalibme sámij riektájs ednamijda ja tjátjijda \n\nStáhta galggi doajmmaj biedjat dåbmaris suodjalimev sámij riektájs 34. artihkkala milta. Ållagattjat galggi stáhta dán diehtij identifiserit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt sáme árbbedábálattjat adni. \n\nRijkalasj riektán galggi gávnnut hiebalgis årniga gæhttjalittjat gatjálvisájt ma guosski sámij riektáj ednamijda ja tjátjijda. Sáme galggi duobbmoståvlårijdojn bessat oadtjot dav rudálasj dårjav mij le dárbulasj váj ietjasa ássjijt máhtti oadtjot gæhttjaluvádum. \n\nArtihkkal 36 \n\nLuonndoressursaj adno \n\nSámij riektá luonndoressursajda dakkir ednam- jali tjáhtjeduobddágijda ma gulluji 34. artihkkalij, galggi sierraláhkáj suodjaluvvat. Dánna galggá aj vieleduvvat dájt bessat adnet ihkap le gájbbádus árbbedábálasj sáme máhtudagáv ja sáme kultuvralasj moallánagájt bisodittjat. \n\nÅvddål almulasj oajválattja lágajn vuodon vaddi loabev guoradallat jali råggå minerálajt jali ietjá ressursajt ednama vuolen jali mierredi gåktu ietjá luonndoressursajt adni dakkir ednam- jali tjáhtjeguovlojn ma sáme æjgguji jali adni, galggi rádádallama tjadáduvvat guoskadallam sámij ja sámedikkijn gånnå hiehpá 16. artihkkala milta. \n\nLoahpe luonndoressursajt guoradalátjit jali anátjit ij galga vatteduvvat jus dåjma diehti ij la máhttelis jali sjaddá viehka gássjelis sámijda vilá adnet dajt dáfojt maj birra le sáhka, ja dát adno le ájnas sáme kultuvrraj, jus sámedigge ja guoskadallam sáme e dasi guorrasa. \n\nDat mij le åvdebun dán artihkkalin mierreduvvam, guosská aj ietjá adnovuogijda luondon dáfujn ma 34. artihkkalij hiehpi, dan vuolen aj miehttseæládus, tjáhtje- ja bieggafábmoásadusá, væddjatsieggim ja asstoájggegådij tsieggim, militera hárjjidallama ja stuoves hárjjidallamsaje. \n\nArtihkkal 37 \n\nBuohttidus ja vuojti oasse \n\nGuoskadallam sámijn galggá liehket riektá buohttidussaj gájka vahága åvdås mij sijáv tjasská dakkir dåjmaj baktu ma li nammaduvvam 36. artihkkalin nuppát ja nælját oasen. Jus rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis, de galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov. \n\nDán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv. \n\nArtihkkal 38 \n\nVuona ja merragáddetjátje \n\nDat mij le tjáhtjeguovloj ja tjáhtjeguovloj adnema riektáj hárráj mierreduvvam artihkkalijn 34-37, guosská aj sæmmi láhkáj sáme guolástussaj ja ietjá adnuj vuonajs ja merragáddetjátjijs. \n\nGå guollimoasse guolijs ja ietjá merraressursajs vatteduvvi, ja gå ietjá láhkáj dájt ressursajt reguleriji, de galggá sáme anov ja dan árvov sáme sebrudagán vieledit. Dát galggá dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn guovlojn. Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li binnum dájn merraguovlojn. \n\nArtihkkal 39 \n\nEdnamvijddudagá ja ressursaj háldadibme \n\nDuodden sámij riektájda dagu åmastimriekta jali adnemriektá, galggá sámedikkijn liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta almulasj háldadimen guovlojs 34. ja 38. artihkkalij milta. \n\nArtihkkal 40 \n\nBirássuodjalibme ja birásháldadibme \n\nStáhta li aktisasjrádij sámedikkij vælggogissan ásadit dåjmalasj birássuodjalimev mij sihkarastá guoddelis åvddånimev sáme ednam- ja tjáhtjeguovlojn 34. ja 38. artihkkalij milta. \n\nSámedikkijn galggá liehket riektá mierredimoassálasstemij 16. artihkkala milta birásháldadimen mij dájt guovlojt vájkkut. \n\nKapihttal V \n\nSáme æládusá \n\nArtihkkal 41 \n\nSáme æládusáj suodjalibme \n\nSáme æládusá ja sáme ressurssaadno galggá sierraláhkáj suodjaluvvat, riektá jali rudálasj dåjmaj baktu, nav guhkás gå dát le ájnas kultuvrravuodo. \n\nSáme æládussan ja sáme ressurssaadnon aneduvvá dakkir doajmma mij le ájnas vaj sáme bájkálasj sebrudahka bissu ja åvddåni. \n\nArtihkkal 42 \n\nBoatsojsujtto sáme æládussan \n\nBoatsojsujtto mij le sierralágásj ja árbbedábálasj sáme æládus ja kultuvrravuohke man vuodon le árbbedáhpe ja danna galggá liehket sierralágásj riektá suodjalibmáj. \n\nDanen galggaba Vuodna ja Svierik bisodit ja åvddånahttet boatsojsujtov sierrariektán sámijda sáme boatsojsujttoguovlojn. 3. protokolla milta oassálasstemsjiehtadusán Europealasj aktijdussaj mij javllá sáme li álggoálmmuk, hihkal Suobma sáme boatsojsujto riektádilev nannit. \n\nArtihkkal 43 \n\nBoatsojsujtto rijkarájáj badjel. \n\nSámij riektá boatsojsujttuj rijkarájáj badjel vuodon le árbbedáhpe. \n\nJus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda li lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, de galggi dá lihtudime fámon bissot. Jus rijddo sjaddá dáj lihtudimij dádjadusá jali ano diehti, de galggá oassálasste máhttet rijdov rijddonammadussaj bajedit. Da gålmmå sámedikke aktisattjat njuolgadusájt mierredi gudi dákkir rijddonammadusán galggi ájrastit ja nammadusá barggovuogev. Oassálasste guhti ij la dudálasj dán nammadusá mærrádusájn galggá bessat dav ássjev duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. \n\nJus tjæro, sijda jali boatsojguohtomsijda ælla lihtudam boatsojguohtoma birra rijkarájáj badjel, valla gávnnu rijkajgasskasasj sjiehtadus guohtomriektá hárráj, de galggá dát sjiehtadus aneduvvat. Sån guhti árbbedáberiektálasj vuodojn adná sujna le vijdep guohtomriektá gå dát rijkajgasskasasj sjiehtadus javllá, galggá bessat váni hiereduvvamis ietjasa rávkalvisáv duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit dan rijkan gånnå guohtomednam le. \n\nKapihttal VI \n\nKonvensjåvnå tjadádibme ja åvddånahttem \n\nArtihkkal 44 \n\nSámeminisstarij ja sámediggepresidentaj aktisasjráde \n\nVásstediddje sámeminisstara Suomas, Vuonas ja Svierigis aktan sámediggepresidenta dájs gålmåjs rijkajs galggi juovnnát tjåhkanit. \n\nDát aktisasjbarggo galggá konvensjåvnå ulmev åvdedit dagu nammaduvvam le 1. artihkkalin. Tjåhkanimen galggi ájggeguovddelis aktisasj ássjijt giehtadallat. \n\nArtihkkal 45 \n\nKonvensjåvnnånammadus \n\nNuorttarijkalasj konvensjåvnnånammadus galggá nammduvvat dán konvensjåvnå tjadádimev tjuovutjit. Nammadusán galggi liehket 6 ájrrasa gudi gájka li iesjrádálattja. \n\nJuohkka dajs gålmå stáhtajs nammat avta ájrrasav, juohkka sámedikkijs avta ájrrasav. \n\nNammadibme le vidá jahkáj. \n\nNammadus galggá daj gålmåj rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda diedádusájt buktet. \n\nDat máhttá rijkaj ráddidusájda ja sámedikkijda buktet oajvvádusájt ma dán konvensjåvnå ulmev nanniji. Nammadus máhttá aj javllamusájt buktet ájnegis ulmutjij jali juohkusij ássjijn. \n\nArtihkkal 46 \n\nRijkalasj tjadádibme \n\nVáj dát konvensjåvnnå galggá nav avtaláhkáj gå máhttelis aneduvvat galggi stáhta konvensjåvnå mærrádusájt njuolgga anedahtten dahkat rijkalasj lága baktu. \n\nArtihkkal 47 \n\nRudálasj åvdåsvásstádusá \n\nStáhta dajs rudálasj ressursaj åvdås vásstedi ma li dárbulattja dán konvensjåvnå mærrádusáj tjadádibmáj. Aktisasj gålo dajda gålmå rijkajda galggi daj gaskan genga rijka sámij lågo milta juogeduvvat. \n\nIetján gå daj buojkulvisáj ma 35. artihkkalin nuppát oasen nammaduvvi, galggá sámijda liehket máhttelis oadtjot dav rudálasj dårjav majt dárbahi váj bessi prinsihpalattjat ájnas gatjálvisájt dán konvensjåvnå riektáj birra duobbmoståvlåj åvdån gæhttjalit. \n\nKapihttal VII \n\nLoahppamærrádusá \n\nArtihkkal 48 \n\nSámedikkij dåhkkidibme \n\nDát konvensjåvnnå galggá vuollájtjállema maŋŋel dajn gålmåjn sámedikkijn giehtadaláduvvat ja dåhkkiduvvat. \n\nArtihkkal 49 \n\nRatifiserim \n\nDát konvensjåvnnå galggá ratifiseriduvvat. Ratifiserim ij máhte dáhpáduvvat åvddål da gålmmå sámedikke li dåhkkidam dav 48. artihkkala milta. \n\nArtihkkal 50 \n\nFábmujboahtem \n\nKonvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålåk biejve maŋŋel gå ratifiserimdokumenta li vuona ålggorijkadepartementan deponeriduvvam. \n\nVuona ålggorijkadepartemænnta diedet Suomav, Svierigav ja dajt gålmmå sámedikkijt ratifikasjåvnnådokumentaj deponerima birra ja goassa konvensjåvnnå fábmuj boahtá. \n\nDán konvensjåvnå oalle tæksta deponeriduvvá Vuona ålggorijkadepartementan, mij bærrájgæhttjá váj Suobma, Svierik ja da gålmmå sámedikke genga duodastuvvam kopijav oadtju. \n\nArtihkkal 51 \n\nKonvensjåvnå rievddadime \n\nJus dáv konvensjåvnåv sihtá rievddadit de hæhttu dat dáhpáduvvat rádádallamij baktu dajn gålmåjn sámedikkijn ja 48. artihkkala milta. \n\nKonvensjåvnå rievddam fábmuj boahtá gålmmålåk biejve dat biejve maŋŋela gå sjiehtadusguojme li Vuona ålggorijkadepartementav diededam rievddama li sijás dåhkkiduvvam. \n\nDási duodastussan li sjiehtadusguojmij åvdåstiddje dáv konvensjåvnåv vuolláj tjállám. \n\nNav gå dáhpáduváj ……………….n ……………máno …. biejve jagen 20… \n\nKonvensjåvnås le akta eksemplárra vuonadárogiellaj, svierigadárogiellaj, suomagiellaj ja sámegiellaj, divna tevstajn le sæmmi fábmogisvuohta. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_b3418a89.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 1104
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. Tjuoldas 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_lag-om-nationella-minoriteter-och-minoritetssprak-sfs-2009724-pa-lulesamiska.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 1104
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Láhka (2009:724) rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra /Fábmuj boahtá I:2010-01-01/ Gájkkásasj biejadusá 1 § Dán lágan li biejadusá rijkalasj unneplågoj, rijkalasj unneplågogielaj ja tjuottjudusguovloj birra ja riektá birra unneplågogielajt ávkkit tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn, ja märrádusá muhtem välggogisvuodaj birra åvddåskåvlådåjman ja vuorrasijhuvson. Lágan li aj biejadusá lága adnema dåbelijtjuovvoma birra. 2 § Rijkalasj unneplågo li juvdára, roma, sáme, svieriksuobmelattja ja duornosliegega Svieriga välggogisvuodaj milta Europaráde rábmakonvensjåvnå hárráj rijkalasj unneplågoj suoddjima birra (SÖ 2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ 2000:3). Giellalágan (2009:600) diededuvvá rijkalasj unneplågogiela li suomagiella, jiddisj, meängiella (meänkieli), románagiella (romani chib) ja sámegiella. 3 § Tjuottjudusfábmudagá galggi gå la dárbbo sjiehtesláhkáj diededit rijkalasj unneplågojda sijá rievtesvuodaj birra dán lága milta. 4 § Giellalágan (2009:600) diededuvvá sebrudagán la sierra åvdåsvásstádus suoddjit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt. Sebrudahka galggá ietján aj åvddånahttet rijkalasj unneplågoj máhttelisvuodajt anodit ja åvdedit kultuvrasa Svierigin. Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat. 5 § Tjuottjudusfábmudagá galggi rijkalasj unneplågojda vaddet máhttelisvuodav bájnatjit ássjijn ma sidjij guosski ja guhkás máhttelis rádedit unneplåhkoåvdåstiddjij dakkár ássjijn. Tjuottjudusguovlo 6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon meängiellaj li kommuvna Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå. Tjuottjudusguovllon sámegiellaj li kommuvna Árjepluovve, Árviesjávrrie, Berg, Váhtjer, Härjedalen, Jåhkåmåhkke, Giron, Liksjuo, Máláge, Suorssá, Lusspie, Straejmie, Ubmeje, Vualtjere, Åre, Älvdalen ja Luvlieluspie. 7 § Ietjá kommuvna gå ma diededuvvi 6 § máhtti diededime maŋŋela bessat suomagiela, meängiela jali sámegiela tjuottjudusguovlluj. Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás. Ráddidus oadtju biejadusájt tjuottjudusguovlluj diededit dakkár iesjmiedogis säbrrama birra. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn. Dat gullu ássjijda gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássjen la tjuottjudusfábmudahkaj tjanos. Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet. Aktugattjajn gejn ij la juridijkalasj viehkke, la vil riektá ádnoma maŋŋela oadtjot tjálalasj jårggålimev ássje märrádusás ja märrádustjielggimis suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. Fábmudahka galggá ietján aj rahtjat aktugattjajt ietjasa giellaj duosstot. 9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti. 10 § Aktugattjajn la agev riektá suomagielav ja sámegielav ávkkit tjálalasj aktavuodajn Rijkabiejve oahttsij. Dan láhkáj la aj aktugattjaj tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Oadjodåjmadagájn, Värrofábmudagájn ja Nuppástimoahttsijn (DO) ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj. 11 § Tjuottjudusfábmudagá galggi barggat vaj bargge gávnnuji gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav máhtti gå la dárbbo aktugattjaj aktavuodajn fábmudagájn. 12 § Tjuottjudusfábmudagá oadtju mierredit sierra ájgijt ja sierra sajev duostutjit guossididdje aktugattjajt gudi suomagielav, meängielav ja sámegielav ságasti, ja sierra telefåvnnåájgijt adnet. Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § /Ådå namádissa X § U:2009- Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen, lenariektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. 13 § /Fábmuj boahtá I:2010-02-15/ Oassebielen jali oassebiele sadjásasattjan la riektá riektáássjen jali ássjen tjuottjudusriektá, diggeriektá, gittaåbmudakduobbmoståvlå, birásduobbmoståvlå jali jávrreriektáduobbmoståvlå lunna duobbmogievlijn, mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Váhtjer, Haparanda, Giron, Bájil ja Övertorneå, suomagielav jali meängielav ávkkit riektáássje jali ássje giehtadaládijn, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Dan láhkáj aj sámegiella dakkár duobbmoståvlån duobbmogievlijn mij ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu kommuvnaj Árjepluovve, Váhtjer, Jåhkåmåhkke jali Giron, jus riektáássjen jali ássjen la tjanos soabmásij dájs kommuvnajs. Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav aj gåbttjå duobbmoståvlåjt gåsi duobbmo jali märrádus riektáássjen jali ássjen mij javladuvvá vuostasj biehken gujddiduvvá. (Láhka 2009:857). 14 § Riektá ávkkit suomagielav, meängielav ja sámegielav riektáássjijn jali ássjijn duobbmoståvlåjn 13 § milta gåbttjå riektáv ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusájt vaddet dan giellaj, riektáv oadtjot dajt ássjetjállagijt ma riektáássjáj jali ássjáj gulluji njálmálattjat jårggåluvvat dan giellaj ja riektá njálmálasj sjiehtadallamij duobbmoståvlå åvdån sáhkadit dav gielav. Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen. Ietján galggá duobbmoståvllå aj rahtjat unneplågogielav ávkkit aktavuodajn oassebielijn jali oassebiele sadjásattjajn. Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu. 15 § Gut sihtá suomagielav, meängielav jali sámegielav riektáássje jali ássje giehtadaládijn duobbmoståvlån ávkkit 13 § milta galggá dav ádnot gå riektáássje jali ássje álgaduvvá jali vuostasj bále oassebielle galggá riektáássjen jali ássjen moalgedit. Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn. Jus ánulvis unneplågogielav jali jårggålimev ávkkit, ánoduvvá maŋebut gå mij vuostasj ja nuppát biehkijn javladuvvá de oadtju hilgoduvvat. Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme. 16 § Jus oassebielen jali oassebiele sadjásattjan la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav gierregin ávkkit, galggá dålkkå gåhtjoduvvat märrádusáj milta 5 kap. 6-8 §§ och 33 kap. 9 § gierrekbálkan ja 50-52 §§ tjuottjudusprosässalágan (1971:291). Suomagiella, meängiella ja sámegiella åvddåskåvllådåjman ja vuorrasijhuvson 17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj. 18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav. Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti. Tjuoldas 19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis. Sämmiláhkáj la aj lánndadikkijda ja kommuvnajda ráddidusá fábmodime maŋŋela ássjijn ma kommuvnnafábmudagájda guosski. Dåbelijtjuovvom j.n.v. 20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi. Ráddidus diedet biejadusájt makkár fábmudahka jali fábmudagá galggi dåbelijtjuovvoma åvdås vásstedit. Dat dåbelijtjuovvomåvdåsvásstádus ij ietjá fábmudagáj gähttjoåvdåsvásstádusáv unneda. 21 § Fábmudahka manna la åvddålijtjuovvomåvdåsvásstádus galggá aj rádevaddema, diededime ja sjimugis dåjmaj baktu viehkedit ietjá tjuottjudusfábmudagájt lága adnemijn. \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/laws",
+            "filename": "../../mono/giellalt/laws/laws_regeringen.se_navti_svierik_stivrriduvva.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 2727
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "H O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nRáddidus ja Ráddidusdåjmadahka \n\nStáhtaministar ja stáhtaráde  \n\nRijkabiejve sáhkaulmusj juohkka válljima maŋŋela oajvvadusájt buktá ådå stáhtaminisstarij. Stáhtaministar de válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusav oadtju ráddidusáv vuododit. Ráddidus, stáhtaminisstaris stivrridum, Svierigav stivrri. Ráddidusán la stáhtaministar ja moadda stáhtaráde, dat javllá minisstara, guhtik åvdåsvásstádusguovlojn. \n\nNåvti ráddidus barggá  \n\nRáddidus stivrri Svierigav ja l álgadiddje bargon dahkat ja rievddadit lágajt ja  máhttá nåvti sebrudakåvdedimev gájkkásattjat bájnatjit. Ráddidusán la åvdåsv��sstádus rijkabäjvváj ja  hähttu adnet rijkabiejve dårjav tjadádittjat ietjas  politijkav.     Ráddidus rijkav stivrri, mij merkaj ráddidus iehtjádij siegen: \n\noajvvat láhkaoajvvadusájt rijkabäjvváj \n\ndåjmat rijkabiejve märrádusájt \n\nåvdåsvásstádusáv adná budjehtas majt rijkabiejvve l mierredam \n\nåvdås Svierigav EUan \n\nsädot ietjá stáhtaj \n\nstivrri stáhta dåjmav \n\nmierret sierra tjuottjudusássjijn, massta ij ietjá fábmudahka åvdåsvás stádu sáv válde. \n\nRievddadisájt majt ráddidus sihtá tjádádit hábmáduvvi oajvvadusán, nåv gåhtjodum proposisjåvnå, ma guodeduvvi rijkabiejve mierredibmáj. Ráddidus gárvet aj oajvvadusáv stáhta budjähttaj. Gå ráddidus la mierredam ássjen, buojkulvissan ådå lága birra jali stáhtabudjehta birra, de l ráddidusá dahkamus rijkabiejve märrádusáv tjadádit. Jus ådå láhka buktá viesájdiddje oadtju ådå riektájt jali välggogisvuodajt de merkaj aj ådå dahkamusájt fábmudahkaj mij ássjes åvdåsvásstádusáv adná.4 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nAktisasj märrádusá  \n\nRáddidus mierret aktisasj märrádusájt gájkka ráddidusássjijn ráddidustjåhkanimijn ma li juohkka váhko. Binnemusát vihtta stáhtaráde hähttuji årrot sadjihin vaj ráddidus galggá máhttet mierredit. Ráddidusmärrádusá li formálalasj maŋemus instánssa guhka mierredimprosessan. Ráddidusmärrádusá åvddål la álu moadda máno barggo virggeulmusjmieren. Muhttijn ássje máhttá guosskat moatte stáhtaráde åvdåsvásstádusguovluj. Dalloj galggá sijá barggijs aktisattjat gárveduvvat. Gájkka stáhtaráde hähttuji årrot åvtåmielalattja märrádusá birra såbadit åvddål gå giehtadaláduvvá ráddidustjåhkanimen. Bájkoj 6000 ráddidusmärrádusá giehtadaláduvvi juohkka jage. Diededibme gávnnu regeringen.se mierredime åvddåla ja maŋŋela. \n\nNåvti Ráddidusdåjmadahka barggá  \n\nRáddidusdåjmadahka l fábmudahka mij doajmmá ráddidusá juohkusin ja ráddidusáv doarjju bargon Svierigav stivrrit ja ållidit ietjas politijkav. Ráddidusdåjmadagán la Stáhtarádedåjmadahka, departementa ja Tjuottjudusåssudahka. Ráddidusdåjmadagán li bájkoj 4 500 bargge, majs bájkoj 200 li politijkalattjat virggáj biejadum. Ráddidusmålssomin virggáj biejadum bargge hiejtti gå gudi älla politijkalattjat virggáj biejadum joarkki ietjasa bargov. Stáhtarádedåjmadahka jådet ja aktit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adná Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtaministar la oajvve Stáhtarádedåjmadagán. Juohkka deparetmenta stivran gávnnu akta gitta gålmmå minisstara, majs akta l departemänntaoajvve. Tjuottjudusåssudagá oajvve l tjuottjudusoajvve, gut la virggeulmusj. Virggeulmutja ráddidusáv viehkedi vuodojt åvdedit ja oajvvadusájt umasse ráddidusmärrádusájda gárvedit ja guoradallat ássjijt goappátjagá rijkalasj ja rijkajgasskasasj hámes. Láhkaásadimprosässa ja budjähttaprosässa gullu stuorámus barggodahkamusajda. Virggeulmutja barggi aj stáhta fábmudagáj stivrrimijn ma li färttáhasj departementaj vuollásattja. Barggo Europa Unijåvnån (EU) guosská gájkka departementaj doajmmaj, ja virggeulmutja gájkka departementajs åvdåsti Svierigav EUan ja gárvedi ássjijt EU-tjåhkanimij åvddåla. Svierigin la bájkoj 100 ålggorijkafábmudagá. Ålggorijkafábmudagá li mijá ambassáda, åvdåstiddje, delegasjåvnå ja konsuláhta. Aktan bájkoj 400 honorerrakonsuláhtaj dahki ålggorijkaåvdåstimev. \n\nRáddidusdåjmadagá doajmma  \n\nJuohkka departementa oajvve l stáhtaráde, dat javllá ministar. Departementan máhtti aj ienep stáhtaráde gávnnut gå departemänntaoajvve. Siján la de åvdåsvásstádus sierra ássjijs. Juohkka stáhtaráden la barggojuogos politijkalattjat virggáj biejadum virggeulmutjijs, buojkulvissan stáhtatjálle, politijkalasj ássjedåbdde ja prässatjálle. 5 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nBarggomárnándepartemännta  \n\nBarggomárnándepartementa åvdåsvásstádusguovlo: barggoiellempolitijkka, barggomárnánpolitijka, integrasjåvnnåpolitijka, nuppástimássje, ulmutjij riektá rijkalattjat, svieriga viesájdimvuohta ja unneplåhkopolitijkka. Finánssadepartemännta  \n\nFinánssadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ekonomalasj politijkka, stáhta budjähtta, värropolitijkka, finánssamárnánássje, spellaássje, rijkajgasskasasj ekonomalasj aktisasjbarggo, vidnudagá stáhta äjggomijn ja kommuvnnaekonomiddja ja láhkaásadibme. Várjjofábmodepartemännta  \n\nVárrjofábmodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: tjoahkkevárjjofábmo, suodje ja gárvesvuohta vahágijda, hiehtegárvesvuohta, rijkajgasskasasj ráfeåvdedim dago, álmmukriektá rijdojn doarroräjdoj ja sihkarvuohtapolitijkalasj suollediehtotjoaggemássje. underrättelsefrågor. Justitiedepartemännta  \n\nJustitiedepartementa åvdåsvásstádusguovlo: vuodolága ja láhkaásadibme stráffariektán, sivijllariektán ja prosässariektán, migrasjåvnnå- ja dårvvobájkepolitijkka, ássje ármo birra riektáássjen ja sierra ietjá riektáássje, demokratiddjapolitijkka ja oassteássje. Kultuvrradepartemännta  \n\nKultuvradepartementa åvdåsvásstádusguovlo: kultuvrra ja kultuvrrabarggij vidjura, kultuvrraárbbe, media, filmma ja idråhttå. Lánndadáfodepartemännta  \n\nLánndadáfodepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ednambarggo ja birásássje ednambargon, lánndadáfoåvdedibme, miehttsebarggo, guollim ja tjáhtjeávkkim, boatsojäládus, sámeássje, sjattadakäládus, judossuodje ja judosvarresvuohta, biebmo, bivddo ja iellesujtto ja alep åhpadus ja åtsådibme areállaäládusájn. Birásdepartemännta  \n\nBirásdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: selkadis sahtebirás, klimáhtta, merra, tjáhtje, biologalasj moattevuohta, luonndosujtto, birásulmmevuogádahka, rijkajgasskasasj birásaktisasjbarggo, aktelasj birra mannam, atomasihkarvuohta ja lábttjimsuodje, birásláhkaásadibme, birásteknijkka ja birásåtsådibme. Äládusdepartemännta  \n\nÄládusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: dajvak åvdedibme, energsjiddja, dålvudime ja infrastruktuvrra, IT ja påvsstå ja äládusiellem. Äládusiellem åvdåsvásstádusguovllo sisanet vidnudallam ja entreprenerravuohta, gáhpustallamfábmo ja dåjmalasj márnána ja åtsådibme ja innovasjåvnnå dárbboulmijn. 6 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nSosiáladepartementa  \n\nSosiáladepartementa åvdåsvásstádusguovlo: varresvuohta- ja skihpasujtto, álmmukvarresvuohta, mánáj riektá, sáhtusvuohta, vuorrasijhukso, sosiáladievnastus, skihpaoadjo, pensjåvnå, ja ekonomalasj fuolkkedoarjja, stáhta tjuottjudus, årudahka, bidtjim ja jáhkkosebrudahka. Åhpadusdepartemännta  \n\nÅhpadusdepartementa åvdåsvásstádusguovlo: åvddåskåvllå ja skåvllå, universitähtta ja allaskåvllå, åtsådibme, ållessjattukåhpadus, åhpadus dádjadimfunksjåvnnåvuoledimijda, dárogiellaåhpadus sisijåhttijda, álmmukåhpadus, ilmmedoajmma, buohtaárvvo, nuorapolitijkka ja politijkka sivijllasebrudahkaj. Ålggorijkadepartemännta  \n\nÅlggorijkkadepartementa åvdåsvásstádusguovlo: ålggorijka- ja sihkarvuohtapolitijkka, åvdedibme väráldin ja doarjja, oasestimpolitijkka, viehkke svieriga viesájdiddjijda ålggorijkan, álmmukriektá ja rijkajgasskasasj ulmutjijriektá, doarronävoj ekspårttågähttjo, rijkajgasskasasj aktisasjbargo rijkaj ja dajvaj ja oasestim-, investerim- ja Svierikåvddånahttem. Letján gå departementa gávnnu aj gájkbadjásasj organisasjåvnnå: Stáhtarádefábmudahka  \n\nStáhtarádefábmudagá dahkamus la jådedit ja aktidit bargov Ráddidusdåjmadagán ja åvdåsvásstádusáv adnet Svieriga EU-politijka aktidimes. Stáhtarádefábmudagán gávnnu stáhtaminisstara ja EU-minisstara dåjmadahka. Tjuottjudusåssudahka  \n\nTjuottjudusåssudahka l Ráddidusdåjmadagá aktisasj luohkko ja åvdåsvásstásusáv adná departemänttagájkbadjásasj tjuottjudusássjijs. Sisanet iehtjádij siegen rievddadis- ja ådåstimássjijs ráddidusdåjmadagán, fábmudagá ekonomiddja, barggovaddeássjijt, máhttudaklasedibme, IT-doarjja, girjjevuorkká, arkijvva ja diaria, ja diededibme ja kommunikasjåvnnå. \n\nFábmudagá  \n\nJuohkka departementa åvdåsvásstádusguovlluj gulluji muhtem stáhta fábmudagá ma galggi lágajt anodit ja tjadádit dåjmav majt rikjabiejvve ja ráddidus la mierredam. Migrasjåvnnådoajmma ja Värrodåjmadahka li muhtem buojkulvisá stáhta fábmudagájda. Ráddidus mierret juohkka jage reglerimbrevaj birra fábmudagájda. Dánna l tjáledum makkir ulme li fábmudagán ietjas doajmmaj ja man edna biednigijt 7 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E Dmáhtti ávkkit. Ráddidusán li viehka stuorra máhttelisvuoda stivrrit fábmudagáj dåjmav, valla ij goassak oattjo stivrrit gåktu fábmudahka galggá lágav anodit jali mierredit aktugasj ássjen. Fábmudagá mierredi dáv iesjrádálattjat ja diededi departementajda. Moatten ietjá rijkan la stáhtaráden fábmo njuolgga dåjmadit fábmudagáj aktan ájdan bargon. Svierigin älla dakkir máhttelisvuoda. Gåhtjoduvvá buorggon ministarstivrraj. Ráddidus åvdåsvásstádusáv adná åjvij (generálladirektöraj) åttjudimes ja bálkkimis fábmudagájda. Dálla gávnnuji bájkoj 350 stáhta fábmudagá \n\nBudjähttaprosässa  \n\nBarggo stáhtabudjehtajn la guhka prosässa mij álggá ienep gå jagev åvddåla ájggeguovddelis budjähttajáhke álggá. Prosässa álggá javllamánon gå Finánssadepartemännta ráddidussaj vuoset vuordedum åvdeldimijt sebrudakekonomiddja. Sjnjuktjamánon dagáduvvi ráddidusrádedime ulme birra stáhtabudjähttaj. Oajvveulmme boahtte jagijda mierreduvvá ekonomalasj gidáproposisjåvnån, mij guodeduvvá rijkabäjvváj vuoratjismánon. \n\nGidán ja giesen barggo joarkká departementajn ja ráddidus oajvvadusájt vaddá stáhtabudjähttaj boahtte jahkáj, budjähttaproposisjåvnnå, rijkabäjvváj ragátmánon. \n\nGå rijkabiejvve giehtadallá budjähttaproposisjåvnåv de departementa gárvedi reglerimbrevav fábmudagájda. Ráddidus mierret reglerimbrevaj birra fábmudagájda jahkemålssusime åvddåla. \n\nLáhkaásadimprosässa  \n\nSvieriga rijkabiejvve mierret lágaj birra. Ráddidus álgat ienemus láhkaoajvvadisájt. Ráddidus guodá bájkoj 200 proposisjåvnåjt juohkka jage. Muhtem proposisjåvnå oajvvadi ållu ådå lágajt gå iehtjáda li oajvvadusá rievddadisájda lágajda ma juo gávnnuji. \n\nGuoradallama ja guoradusjuohkusa  \n\nMuhtem ássje majt ráddidus barggá li gassjelappo tjoavddet gå iehtjáda. Ráddidus máhttá dakkir aktijvuodajn nammadit sierra guoradallev (ulmutjav) jali guoradusjuohkusav (juogos måttijn ulmutjijn) gudi galggi ássjev guoradallat. Ráddidus buojkot dahkamusáv nåv gåhtjodum direktijvvan guoradalláj jali guoradusjuohkusij. Maŋijbåhtusa tjoahkkiduvvi diedádusán ja almoduvvá ja ålediddjen sjaddá. 8 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nGå ráddidus sihtá ådå lágav biejadit de ienemusát návti dagáduvvá: 1. Stáhta guoradallam nammaduvvá guoradalátjit ássjev. Guoradusjuogos jali ulmusj dahkamusav oadtju guoradallat åvdeldimijt masi ráddidus sihtá tjadá dit. Ráma dahkamussaj vatteduvvi nåv gåhtjodum guoradusjuogosdi rektij van. 2. Gå guoradallam la gárves de guoradalle jali guoradusjuogos diedádusáv tjállá. 3. Diedádus rájaduvva fábmudagajda, organisasjåvnåjda, kommuvnajda ja ietjá oassebielijda gudi oadtju vaddet vuojnojt, nåv gåhtjodum remissavás stádusá. Jus moadda remissainstánsa li vuosstij de märrádus máhttá sjad dat ij ássjev joarkket, jali gähttjalit ietjá tjoavddusijt gávnnat gå majt guora dallam oajvvat. 4. Diedádus rájaduvvá aj Láhkarádáj mij gehtjat juridijkalasj vuojnojt. 5. Ráddidus maŋŋela tjállá oajvvadusáv, proposisjåvnåv, rijkabäjvváj. 6. Rijkabiejve barggojuohkusijs akta oadtju vuojnojt vaddet oajvvadussaj (barggojuogosárvvádallam). 7. Rijkabiejvve jienas proposisjåvnå birra. Jus dåhkkiduvvá de ådå láhka máhttá almoduvvat Svieriga riektabiejadustjoahkken, SFS. \n\nMuhtem láhkaásadibme mij Svierigij guosská dagáduvvá Europa unijåvnån. Muhtem lága ma dåhkkiduvvi EUan li fámon Svierigin váni rijkabiejve mierredak ássjen.9 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nSvieriga sebrudakmodälla \n\nDemokráhtalasj vuogádahka válljit majt sihtá  \n\nSvierik la demokratiddja parlamentáralasj stivrrimvuogijn, mij merkaj gájkka almulasj fábmo álmmugis mierreduvvá. Lága ásaduvvi rijkabiejves 349 ájrrasij gudi válljiduvvi álmmugis juohkka nälját jage. Juohkka válljima maŋŋela rijkabiejve hållaoajvve oajvvat ådå stáhtaminisstarij. Stáhtaministar válljiduvvá rijkabiejves ja dahkamusáv oadtju ráddidusáv vuododit. Formálalattjat Svierik la konstitutionella monarkiddja gånågisájn Carl XVI Gustaf stáhtaoajvven. Monárkan la symbolalasj stáhtaoajvvedoajmma beru seremoniella vidnoj. Gå álmmuk válljima dagáduvvi de li Svieriga bájkoj gietjav miljåvnnå ulmutjijn jienastimriektájn máhttelisvuohta oassálasstet ja bájnatjit gudi galggi álmmugav rijkabiejven, lánndadikken ja kommuvnajn åvdåstit. Jenastittjat gålmån válljimijn galggá 18 jage ållim maŋemusát válljimbiejve. Letján gå jienastit gávnnuji ietjá vuoge bájnatjit svieriga politijkav. Muhtem buojkulvisá li oassálasstet politijkalasj belludahkaj, vuojnojt vaddet guoradusjuohkusij ja guoradallamij diedádusájda, ja oassálasstet álmmukjienastimijn. Juohkka vidát jage li aj válljima EU-párlamänntaj, EU:a ásadusájs ájnna mij la njuolggaválljidum. Gájka gudi li viesájdiddje EU-sebrulasjrijkan ja álmmuktjáledum Svierigin oadtju jienastit Svierigin. \n\nSvieriga tjuottjudusmodälla - gålmmå miere  \n\nSvierig stivrriduvvá gålmån mieren: rijkalattjat, dájvalattjat ja bájkálattjat. Duodden la europalattjat. Rijkalattjat  \n\nRijkabiejvve, manna l fábmo lágajt vuodit, álmmugav åvdås rijkalattjat. Ráddidus Svierigav stivrri gå dåjmat Rijkabiejve märrádusájt ja álgat ådå lagájt ja láhkarievddadisájt. Bargon viehkken ráddidusán la Ráddidusdåjmadahka ja stáhta fábmudagá. Dajvalattjat  \n\nSvierik la juogadum 21 lenajda. Juohkka lenan gávnnu stáhta dajvak fábmudahka, lenastivrra. Muhtem ietjá stáhta fábmudagájn la aj doajmma dajvalattjat ja bájkálattjat. Gávnnuji 20 lánndadikke. Alemus mierrediddje orgána l lánndadiggejali dajvakfábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri lánndadikkij dåjmav valla gávnnu sadje iesjstivrrimij, dat javllá mierreduvvá juohkka aktugasj kommuvnan, lánndadikken jali dajvan dan guovlon.10 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nBájkálattjat  \n\nSvierigin li bájkoj 290 kommuvna. Kommuvna åvdåsvásstádusáv adni ienemus sebrudakdievnastusás ma gávnnuji gånnå årrop. Sijá ájnnasamos vidno la åvddåskåvllå, skåvllå, sosiáladievnastus ja vuorrasijhukso. Kommuvna stivrriduvvi politijkárijs gudi li álmmugis válljidum. Alemus mierrediddje orgána l kommuvnnafábmoduvvam. Kommuvnnaláhka stivrri kommuvnaj dåjmav valla degu dajvalattjat gávnnu máhttelisvuohta iesjstivrrimij. Europalattjat  \n\nSvierik gåbtjåduvvá EU:a njuolgadusájs ja oassálasstá prosessan manna ådå aktisasj njuolgadusá gárveduvvi ja mierreduvvi. Ráddidus åvdås Svierigav Europa ráden ja Europa unijåvnå ráden, mij álu gåhtjoduvvá minisstarráden jali ráde mij mierret njuolgadusájt boahtteájge aktisasjbargguj. Stáhtaminisstarin la aj gájkbadjásasj åvdåsvásstádus Svieriga EU-politijka åvdedimes ja aktidimes. \n\nSvieriga vuodolága  \n\nVuodolága li ietjá lágaj badjela ja ij aktak láhka oattjo vuodolágajt vuosteldit. E  ga máhte rievddaduvvat sämmi álkket gå ietjá lága. Rievddadis rávkká rijkabiejvve mierret sämmi märrádusáv guovten umasse bálen. Ájgen märrádusáj  gaskan galggá vil válljim rijkabäjvváj årrum.     Vuodolága guosski stivrrimvuohkáj ja demokratiddjaj, tråvnnåvuorruj, moalggemfriddjavuohtaj ja prienntimfriddjavuohtaj ja ietjá vuodo friddja-ja rievtesvuoda: \n\n1974 jage svieriga åvdemusvuodoláhka sisanet vuodojt svieriga stáhtas         tivr rimvuohkáj, gåktu ráddidus galggá barggat, makkir vuodo friddja-ja         rievtesvuo da li svieriga álmmugin ja gåktu válljim rijka bäjvváj galggá tjadá        duvvat. \n\n1810 jage års suksesjåvnnåårnik njuolgat gåktu svieriga tråvnnå árbbiduv-        vá, dat javllá gut galggá gånågissan jali dråttnigin. \n\n1949 jage prienntimfriddjavuohtabiejadus sisanet iehtjádij siegen biejadu        sájt prienntimfriddjavuoda birra ja riektá gájkkásasj ássjetjállagijt låhkåt. \n\n1991 jage moalggemfriddjavuohtavuodoláhka njuolgat moalggemfriddja        vuo dav rádion, tv:an, filman ja ådå sjimuk mediajn. \n\nUlmutjij riektá  \n\nRijkabiejven, ráddidusán ja ålles stáhta, dajvak ja kommunvna dåjman la åvdåsvás stádus ulmusjriektájs vaj e doajeduvá. Raddidusá guhkaájggásasj ulmme l nannit ålles roadduj ulmutjij riektájda Svierigin. Svierigin ulmutjij riektá suoddjiduvvi goappátjagá vuodolága ja ietjá lagáj ja biejadusáj baktu. Duodden vil Europa konvensjåvnnå la fámon suodjáj ulmutjij-11 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E Driektájda ja vuodo friddjavuodajda láhkan Svierigin 1995 rájes. Gávnnuji aj ietjá rijkajgasskasasj såbadusá stáhtaj gaskan ma mierredi ulmutjijriektájt. Ráddidusá dahkamus åvddånahttet ja suoddjit ulmutjij riektájt dåbddomerkav vaddá goappátjagá rijkalasj politijkkaj ja ålggorijkapolitijka gájkka åsijda. \n\nBuohtaárvvo  \n\nSvierigin la guhkaájggásasj árbbedáhpe barggat buohtaárvvoássjij. Buohtaárvvo merkaj nissunijn ja ålmmåjn li sämmi riektá ja máhttelisvuoda gájkka viessoma guovlojn, buojkulvissan sämmi vidjura barggomárnánin, juogedum åvdåsvásstádus hejmas ja mánájs ja ekonomalasj buohtaárvvo. Vilá l fámo ja bájnnema juohkem nissunij ja ålmmåj gaskan umasslágásj sebrudagá umasse åsijn. Politijkka la guovlojs akta manna sjiervvejuohkem la avtaárvulasj. Rijkabiejven la nissunij låhko 45 prosännta ja ålmmå 55 prosännta. Ietjá guovlojn, nåv gåk diedalasj guovlon, kultuvran, mássmediajn, svieriga girkkon, ja äládusiellemin, de nissuna li binnebu mierrediddje virgijn. Äládusiellemin li ålmmåj låhko stuoramus, vájku muhtem rievddadisá maŋemus jagijn. \n\nAlmulasjvuohta  \n\nAlmulasjvuohtaprinsihppa  \n\nAlmulasjvuohtaprinsihppa merkaj fábmudagáj, rijkabiejve ja mierrediddje kommuvnna tjåhkanimij doajmma nåv guhkás máhttelis galggá sadjihin årrot. Loabedittjat máhttelisvuodav gehtjadibmáj sijá dåjman, de prinsihppa almulasj ássjetjállagij almulasjvuoda birra l tjáleduvvam avtan vuodolágán, prienntimfriddjavuohtabiejadus. Almulasjvuohtaprinsihppa vaddá gájkajda riektáv almulasj ássjetjállagjt låhkåt. Ássjetjállaga ma duostoduvvi jali rájaduvvi Ráddidusdåjmadagás ja ietjá fábmudagájs, buojkulvissan breva, märrádusá ja guoradallama li ienemusát almulattja. Oajvvenjuolgadus la gájkka duostodum ássjetjállaga galggi registarduvvat duossto fábmudagán. Mujttotjállaga ja åvddåbargo e iemeláhkaj almulasj ássjetjállagin árvustaláduvá. Jus sihtá diehtet makkir ássjetjállaga gávnnuji fábmudagán jali dajt låhkåt de aktavuodav válldá fábmudagájn. Almulasjvuohtaprinsihppa merkaj aj virggeulmutjijn ja iehtjádijn gudi barggi stáhtan, kommuvnan ja lánndadikken la diedediddjefriddjavuohta. Merkaj siján la riektá giehttot dakkirij birra ma ietján li tjiehkusa, tjuolldasijn sierra diedojda, buojkulvissan mediajda, váni stráffuduvvát dan åvdås ja váni barggevadde diedek gut la diedojt vaddám. 12 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nOahttse  \n\nVuogádahka oahttsij la ájnas doajmma loabedittjat ássje li sadjiha almulasj fábmudagájn, buojkuldahka l hájedum moatten ietjá rijkjan. Svierigin li tjuovvo almulasj oahttse: Justitieoahttse (JO) - jali Rijkabiejve oahttse gåktu almulattjat gåhtjoduvvi - rijkabiejves válljiduvvi gehtjadittjat fábmudagá ja sijá virggeulmutja tjuovvu lágajt ma li fámon ja ietjá riektábiejadusájt sijá dåjman. Justitiekanslerin (JK) li oajvvedahkamusá sujnnit fábmudagájt ja duobbmo-ståvlåjt ráddidusá åvdås, åvdåstit stáhtav rijdojn duobbmoståvlån, hiebadit ekonomalasj mávsálvisrávkalvisájt stáhta vuosstij, guoddaliddjen prienntim- ja moalggemfriddjavuohtariektáássjijn ja ráddidusá juridijkalasj rádevadden årrot. Oassteoahttse (KO) bälos oasstij ájnas ássjijt vidnudagáj vuosstij duobbmo-ståvlån. KO:a oajvvedahkamus la gehtjadit vaj vidnudagá tjuovvo márnánasstem-lágav, såbadusnjuolgaduslágav, buvtasihkarvuohtalágav ja mälggat- ja häjmmavuobddemlágav. Nuppástimoahttse (DO) åvdåsvásstádusáv adná nuppástimlága ållidimes.  \n\nMánáoahttse (BO) åvdås mánáj ja nuoraj riektájt ja ájnas ássijt FN: konven-sjåvnå milta, máná riektáj birra. Máná- ja oahppeoahttsen (BEO) la dahkamus mánáj ja oahppij riektájt ábjjat, skåvllålága milta.  \n\nStáhta gehtjadibme  \n\nKonstitusjåvnnåbarggojuogos, KU, la barggojuogos rijkabiejven mij gehtjat stáhtarádij virggedåjmadusáv ja ráddidusássjij giehtadallamav. Duodden KU gárvet ássjijt ma gulluji buojkulvissan vuodolágajda, rijkabiejvvebiejadussaj ja rijkadárkestiddjij válljimij. Rijkarevisjåvnnå, mij la fábudahka rijkabiejve vuollásasj, gehtjat stáhta fábmudagájt ja dåjmajt ja gehtjat tjuovvu bagádisájt, njuolgadusájt ja biejdusájt ja ulme måhkkåj jåvsådi, dat javllá ráddidus ja ietjá fábmudagá ietjasa bargos åvdåsvásstádusáv adni. Vissa stáhta fábmudagá li aj gähttjofábmudagá, dat javllá siján la dahkamus gehtjadit dåjmajt. Stáhta gehtjat ja doarjju nåvti lánndadikkij, dajvaj ja kommuvnaj bargov. Skåvllåinspeksjåvnnå l buojkulvissan gähttjofábmudahka mij skåvlåjt sujnni, åtsådittjat skåvlå lágajt ja njuolgadusájt tjuovvu.13 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nSvierik väráldin \n\nSvierik ja EU  \n\nSvierik la ådåjakmáno 1.b. 1995 rájes sebrulasj EUan 1994 rijkalasj álmmukjienastime maŋŋela. Sebrulasjvuohta merkaj Svierik oassálasstá EU:a bargon ja máhttelisvuohta l bájnatjit märrádusájt. Svierik la gåjt dal ájn ekonomalasj ja moneterra unijåvnå ålggolin, EMU, mij iehtjádij siegen merkaj sebrulasjrijkajn la euro aktisasj biednigin. Ragátmánon 2003 lij álmmukjienastibme jus Svierik luluj oassálasstet biednikunijåvnnåj. Boados sjattaj 55,9 prosännta válljijiddjijs vásstedin e sidá. Bájkoj 1200 svierik viesájdiddje barggi EUan. Sijás muhtema åvdåsti Svierigav ja svieriga oasálasjvuodajt gå iehtjádijn li umasse virge EU:a tjuottudusán, buojkulvissan Europa kommisjåvnån. \n\nSvierik ja FN  \n\nSvierik sjattaj sebrulasj Aktidum násjåvnåjn, FN, 1946, jage maŋŋela gå organisásjåvnnå lij vuododuvvam. Dat rájes la dåjmalasj oasálasjvuohta FNan årrum ájnas oassen svieriga ålggorijkapolitijkan. Svieriga ráddidus, ieneplågo dårjajn rijkabiejven, árvustallá aktisasjbargov FNan ájnnasamos ássjetjállagin ásadittjat värálda stuorra viessomássjij. Dahkamus rávkká nanos FNav ja lahka aktisasjbargov bájkálasj organisásjåvnåj, aktugasj rijkaj ja sivijlla sebrudagájn väráldav birra. Svierik la 1960-lågo rájes oassálasstám moatten FN:a ráfegáhttim dagojda. Ienep gå 70 000 svierikviesájdiddje li mälggat ájgev FN-virgev dåjmadam ja moadda svierikviesájdiddje li barggam FN-såbadiddjen. Svierik doajmmá moattelágásj FN:a barggoguovlojn. Rijkka l gávnnum álgadiddjij siegen ájnas ássjijda. Jábmemstráffa hiejtedibme, mánáj riektá, apartheida hiejtedibme, bijnedimkonvensjåvnnå, ja ietjá guovlojn nåv gåk várjjofámo unnedimen, birás ja narkotihkavuosteldibme li buojkulvisá ássjijda majda Svierik la oassálasstám. Svierik la aj stuorámus vaddijs akta FN:a umasse orgánajda moattelágásj åvdedimaktisasjbargon. \n\nNuorttarijkaj aktisasjbarggo  \n\nAktisasjbarggo njuolgadusáj milta nuorttarijkaj gaskan la boarrásamos ja vijdesbirástiddje dajvak aktisasjbargo väráldin. Politijkalasj aktisasjbarggo l vuododum aktisasj vuojnojn ja sidodin båhtusij måhkkåj jåvsådit mij åvddånahttá dåjmalasj åvdedibmáj ja laset Nuorttarijkaj máhttudagáv ja gáhpustimfámov. 14 \n\nH O W S W E D E N I S G O V E R N E D \n\nNuorttarijkaj ráde  \n\nNuorttarijkaj ráden, mij vuododuváj 1952, li 87 rádeájrrasa Dánmárkas, Suomas, Islándas, Vuonas, Svierigis, Ferasuollus, Ruonaednamis ja Ålándas. Sebrulattja li rijkaj párlamentajn, nammaduvvi färttáhasj belludagás ja válljiduvvi parlamentas. Njuolgga válljima Nuorttarijkaj rádáj e dagáduvá. \n\nNuorttarijkaj ministarráde  \n\nNuorttarijkaj ministarráde vuododuváj 1971 ja l nuorttarijkaj ráddidusáj aktisasjbarggoorgána. Ministarráde, vájku namma, ij la akta valla moadda ministarráde. Moadda nuorttarijkaj fáhkkaminisstara tjåhkani ministarráden moaddi jahkáj. Ålggorijka- ja várjjofábmominisstara e oassálasste, ja li Nuorttarijkaj ministarráde ålggolin. Ij la diedon hieredis nuorttarijkaj minisstarida tjåhkanit. \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]

smj/mono/giellalt/science.smj.texts.json

@@ -0,0 +1,44 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/science",
+            "filename": "../../mono/giellalt/science/science_other_nya_vatten_dunkla_speglingar_smj.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 258
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "iv \n\nTJOAHKKÁJGÄSOS \n\nÅdå tjátje, tjáhppis spiejildime. \n\nIndustridjalasj kolonialissma dáttja tjáhtjefábmobidtjima tjadá boatsojsujttoednamin 1910-1968 \n\nGå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin de álgij akta dajs vuostasj plánidum stuoráp ekploaterima ma sjaddin ållo sajijn boatsojsujttoednamin Svieriga rájij sinna. Dán diedalasj tjállaga vuodo manná maŋŋekolonialak gähttjamguovlos gånnå Svieriga politijkka ja praktijkka sámij, räjnárij ja Sámeednamij vuosstáj guoradaláduvvi kolonialissman tjáhtjefábmobidtjima gávttuj. Åtsådallam álggá daj vuostasj stuoráp bidtjimij boatsojsujttoednamin 1910-lågon, ja joarkká gehtjadimijn lágaj hárráj ma álkkedin tjáhtjefábmobidtjimijt nubbe väráltdoaron. Maŋutjissaj guoradaláduvvi vuossteháhko ja vuojnno ma sjaddin máhttelis 1950- ja 1960-lågojn, iehtjádij siegen gå vuododij rijkkalihtov svieriga sámijda. Gehtjadibme manná 1968 rádjáj ja sämmi jage bådij árvvádallam ådå boatsojäláduslága birra. Gå dáttja jávrijt ja änojt dulvvadahtjin boatsojsujttoednamin de tjadáduvvin institutalasj rábmaverkajn tjáhtjelágas, boatsojguohtomlágas ja stáhta boatsojäládusadministrasjåvnå mindárimes, ma vuojnodibmen dahkin boatsojsujtov äládussan ja räjnárij rievtesvuodajt tjáhtjeriektáássijn. Fábmudagá ja bidtjijiddje håladin ja barggin industrikolonialak diskursas gånnå rievtesvuoda ja histårjjå máhttin bånjudallat bidtjijiddjemiellogisvuoda ávkkáj. Håladime tjadá \"álmmuga buoremussan\" bidtjiduvvin Svieriga tjáhtjefábmovuogádagá, vuododum hálbes energiddjaj nuorttat ja dassta sjattaj riektálasj ålgustjuolldemin ja unnediddje riektáäjgádin ja miellodiddjen. Dán vuogádagán oadtjun räjnára nievrep riektásajádagáv ednambarggijs, ja sáme boatsojsujto ålggolin nuppástallin ienebut. \n\nDulvvadime unnedin boatsojguohtomednamijt vaj binnáp sáme máhttin boatsojäládusán barggat. \n\nSáme riektáoajbbom 1950- ja 1960-lågojn dagáj vaj ulmutja juorrulahtjin jus bidtjima lidjin diehttelis. Sáme rievtesvuoda hárráj de åvdedibme suojmabut manáj gå muhtem riektáássje ettjin guoradaláduvá tjielggidusájn jut lidjin juo duobbmoståvlån. \n\nIndustrikolonialak diskurssa ja stivrrim tjáhtjefábmopolitijkas hásteduvvin huoman rievddadit muhtemijt sijá vuojnojs boatsojsujto ja räjnárij hárráj. Valla sáddnan la de báhtsin ietjá vuojno mälggadij gå sáme vuornoduvvin saje ja bájnatjibme sámefoanndabiednigij badjel ma galggin ekploaterima vahágijt unnedit. \n\nÖversättning: Nils-Olof Sortelius  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/science",
+            "filename": "../../mono/giellalt/science/science_other_sami_lifestyle_and_health_smj.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 387
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "viii \n\nDán guoradallama ájggom lij sáme biebmov ja viessomvuogev tsuojgodit, ja åtsådit gåk árbbedábak sáme bårråmdábe, stuoräládusebna juohkem ja káffajuhkam nuorttalándak álmmugin, bájnná jábmemav ja bårredávddabalov ja tsåhke-/ varravárredávddabalov. \n\nGuoktalågev sáme gatjádaláduvvin sijá äjgádij viessomvuoge ja biebmo birra 50-70 jage dán åvddåla (Oasseåtsålvis 1). Biebbmodáhtá 397 sámes ja 1842 láttes guoradaláduvvin parametragahtes gähttjalimij ja muhtem miere unnemus kvadráhta vuoge (PLS) viehkijn. Gålmmå tjuovvo oasseåtsådime, gájkka kohorttaåtsådime, vuolggin Västerbottena varresvuohtaåtsådimj oassálasstij jábmemårijs jali bårredávddaskihpudagájs (64 603-77 319). Ballamoarremerustallamav dahkin Cox regressionijn. Oasseåtsådibme 2 spiedjildij avtaárvojt árbbedábak sáme biebmon tjuokkesmåhtajn nållå rájes gávtse tjuoggáj. Dat lahkke oassálasstijs gudi bårrin ienemus ruoppsis biergov, buojdes guolev, buojdev, muorjijt ja máleskáfav, oattjoj avtav tjuoggáv juohkka avta bårråmoases, aktan 5 tjuoggá ienemusát. Ájn 3 tjuoggá oattjoj dat lahkke oassálasstijs mij båråj binnemus ruonudisájt, lájbijt ja fiberijt, aktan ienemusát 3 tjuoggá. Oasseåtsådibme 3 spiedjilt vidjurijt kolhydráhtaj ja proteijnaj gaskan biebmon nåv gåhtjodum LCHP (vuolle-kolhydráhta, alla-proteijna) tjuoggáj viehkijn. Alemus LCHP tjuoggájt (=20) oadtjun oassálasste gudi binnemus kolhydráhtajt ja ienemus proteinajt bårrin ja vuolemus LCHP tjuoggájt (=2) oassálasste gudi ienemus kolhydráhtajt ja binnemus proteijnajt bårrin. Oasseåtsådimen 4 åtsådaláduváj bårredávddaballo brygga- ja máleskáffajuhkkijn. \n\nOasseåtsådibme 5 lij aktijdum guoradim-åtsådibme, gånnå káffajuhkkij tsåhkedávddaballo merustaláduváj aktijdam vihkemáhtsadime baktu. \n\nVuordedahtek lij buojdes guolle ájnnasabbo gå boatsojbierggo sámijda oarjje Lapplándan 1930-1950-lågojn ja ájn vilá ällosáme guolev ienebut bårri gå ietjá sáme ja látte. Ietjá sierra merka sáme biebmon lij alep oasse buojdes, máles ja máleskáfas ja unnep oasse lájbes, fiberis ja sáddjidum ruonudisájs (Oasseåtsådibme 1). Árbbedábak sáme biebmo muoduk biebbmo, alep Sami diet score tjuoggáj, aktijaneduváj lasse jábmemijn sierraláhkáj ålmmåj hárráj (Oasseåtsådibme 2). Biebbmo vuolep kolhydráhttaåsijn ja alep proteijnnaåsijn, alla LCHP tjuoggáj, ittjij jábmembalov bájne, maŋŋel gå statistijkalattjat gehtjadam buojddebårråmijt ja ieme ballovidjurijt (Oasseåtsådibme 3). Káffajuhkam lij tjanádum juogu de lasse gájkkásasj bårredávddaballuj, jali lasse prostáhta- bahtatjoallebårredávddaj. Kujnajn gudi máleskáfav juhkin ≥ niellji bäjvváj lij binnep njidtjebårredávddaballo gå buohtastahttá kujnaj gudi < akti bäjvváj juhkin. Ålleskáffa ja bryggakáffa tjanáduváj lasse njidtjebårredávddaballuj nuorap kujnaj hárráj ja binnep vuorrasappoj. Ålmmåjn gudi juhkin edna máleskáfav lij lasse bårredávddaballo vuojŋŋamorgánajn (Oasseåtsådibme 4). Ålmmåjn gudi juhkin edna bryggakáfav lij lasse tsåhkedávddaballo (Oasseåtsådibme 5).  \n\nVuorrasap sámij tsuojggoma äjgádij guollebårråmis gå buohtastahttá boatsojbierggobårråmijn 1930-1950-lågo, vuosedi biele alla kultuvrak sisanos e agev dárbaha sämmi nanos objektijvak sisanov adnet. Oasseåtsådimij 2-5 båhtusa vuosedi åtsådum biele árbbedábak sámebiebmos ja viessomvuoges e varresvuodav ja skihpudagáv nuorttalándak álmmuga hárráj heva bájne. (translation: Karin Tuolja)  \n\n"
+            }
+        ]
+    },
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "giellalt/science",
+            "filename": "../../mono/giellalt/science/science_other_sami_symposia_2018.pdf.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "smj": 227
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "smj": "Siri Nystø Ráhka Sáme allaskåvllå \n\nGuovte gielajda låhkåt - julevsámemánáj giellamáhtudahka ja låhkåmtjehpudahka  \n\nJulevsáme máná Vuonarijkan oahppi skåvlån låhkåt sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. Låhkåm le tjehpudahka majt mánná åvddånahttá, gånnå ulmme le dåjmalasj låhkåmtjehpudagáv åmastit. Ja sæmmi láhkáj gå mánná máhttá oahppat guokta giela, máhttá aj mánná oahppat låhkåt daj guokta gielajda.  \n\nMuv dutkam galggá låhkåmtestaj tjadá guoradallat mánáj låhkåmtjehpudagáv gå galggi fonologalasj låhkåmdáses ortografalasj låhkåmdássáj jåksåt. Låhkåmtesta galggi guoradallat gåktu mánná dekåvddij bágojt, sijá gielalasj diedulasjvuodav ja báhkoboanndudagáv julevsámegiellaj. Ulmme dutkamijn le gávnnat gåktu julevsámegiellaj le låhkåt gå mánná galggá nanos låhkken sjaddat. \n\nVuodon muv dutkamin li kognitijvalasj teorija, ja ahte låhkåm le prosæssa gånnå lij moadda oase. Guokta bágo ma lij ájnnasa dán aktijvuodan li dekåvddim ja dádjadibme. Mánná viertti máhttet dekåvddit bágov, juogu de fonologalattjat jali ortografalattjat. Valla mánná viertti aj dádjadit sisanov. Dá lij prosessa gånnå giella vájkkut, ja julevsámegiela ja dárogiela gaskan lij gielalasj sieradusá. Dán dutkamin tjalmostav julevsáme fonemajt, valla ienemusát morfologalasj aspevtajt mij gullu såjådimijda. Gatjálvis le gåktu låhkåmåvddånibme le gå mánná galggá guokta gielajda oahppat låhkåt, ja man láhkáj julevsáme fonema ja morfema vájkkudi dekåvddimav ja dádjadimev. Gå mánná oahppá låhkåt le aj gielalasj diedulasjvuohta viehkkenævvo gå galggá dádjadit ja åvddånit giellamáhtudagáv sihke njálmálattjat ja tjálalattjat. Sámegiellaj le soajttá morfologalasj diedulasjvuohta, dádjadibme bágoj morfologalasj struktuvraj birra, sierraláhkáj ájnas. Dán åvddånbuktemav galgav dájt gatjálvisájt dágástallat, ja vuosedit muhtem buojkulvisájt låhkåmtestajs. \n\n"
+            }
+        ]
+    }
+]