liu-nlp/estonian-blimp-gen-sg-to-ill-sg-experimental

Saar asub Hiiumaa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Saar asub Hiiumaa valda territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Nähtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.

Nähtavasti on saar nimesse saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.

5 meetri sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.

5 meetrisse sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavusse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri kõrgused rüsijäävallid.

Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetrisse kõrgused rüsijäävallid.

Aluskorra kivimite tekkele järgnes Hanerahul (nagu ka mujal Lääne-Eestis) üle miljardi aasta kestnud periood, mil toimus ürgsete kurdmäestike kulutamine.

Aluskorra kivimite tekkele järgnes Hanerahul (nagu ka mujal Lääne-Eestis) üle miljardi aastasse kestnud periood, mil toimus ürgsete kurdmäestike kulutamine.

Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemise tingis maakerge ning Läänemere areng.

Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemisse tingis maakerge ning Läänemere areng.

Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaardi järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.

Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaarti järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis merre poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaardi järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.

Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaarti järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.

Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna pea nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesuse põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.

Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna pea nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesusse põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.

Kaitse-eeskirja järgi võib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitseja nõusolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevööndis.

Kaitse-eeskirja järgi võib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejasse nõusolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevööndis.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitsesse ja teadustöö eesmärkidel.

Näiteks alates 1974. aastast on seal piirkonnas regulaarselt uuritud kaitseala linnustikku.

Näiteks alates 1974. aastast on seal piirkonnas regulaarselt uuritud kaitsealasse linnustikku.

Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka üks kivi.

Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitsealasse sildi ka üks kivi.

Pärast tuule vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.

Pärast tuulde vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.

Ilmad olid aga 1887. aasta hilissuvel soojapoolsed.

Ilmad olid aga 1887. aastasse hilissuvel soojapoolsed.

Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool.

Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa külla pool.

Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud.

Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast läände pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud.

Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud), kuni algab männik.

Veidi lõunasse pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud), kuni algab männik.

Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetri kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).

Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetrisse kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).

1924. aasta 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1.

1924. aastasse 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülemasse alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembrisse keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patareisse ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsembri esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.

Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsembrisse esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.

21. märtsil läks patarei nr. 6 (nooremleitnant Remmel) 3. suurtükiväepolku ja 7. aprillil viidi patarei nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku.

21. märtsil läks patareisse nr. 6 (nooremleitnant Remmel) 3. suurtükiväepolku ja 7. aprillil viidi patareisse nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku.

Asemele tulid 17. juunil ümberformeerimiselt naasnud patarei nr. 5 (kapten Karl Tiitso) ja patarei nr. 6 (leitnant Gustav-Karl Kromel).

Asemele tulid 17. juunil ümberformeerimiselt naasnud patareisse nr. 5 (kapten Karl Tiitso) ja patareisse nr. 6 (leitnant Gustav-Karl Kromel).

Asemele tulid 10. veebruaril 1920 Ingeri patarei (nooremleitnant Luik, hiljem alamkapten Kutanen) ja Balti patarei (leitnant Georg Meyendorff).

Asemele tulid 10. veebruaril 1920 Ingeri patareisse (nooremleitnant Luik, hiljem alamkapten Kutanen) ja Balti patareisse (leitnant Georg Meyendorff).

Polgu patareid panid sõja ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.

Polgu patareid panid sõtta ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 1 formeeris teisi patareisid ja formeerus ise Tallinnas kuni 26. detsembrini 1918.

1. suurtükiväepolgu patareisse nr. 1 formeeris teisi patareisid ja formeerus ise Tallinnas kuni 26. detsembrini 1918.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

29. novembril määrati patareisse nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patareisse formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

26. detsembril sõitis patareisse nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

2. jaanuaril 1919 määras diviisiülem patarei 1. jalaväepolgu alluvusse.

2. jaanuaril 1919 määras diviisiülem patareisse 1. jalaväepolgu alluvusse.

Patarei tulistas mitmel korral vastast Kiiu mõisas, Narva maantee piirkonnas ja taludes maantee ümbruses.

Patarei tulistas mitmel korral vastast Kiiu mõisas, Narva maanteesse piirkonnas ja taludes maanteesse ümbruses.

Üldpealetungi algamisel tegutses Narva maantee suunas, toetades tulega Narva sihis edasi tungivaid jalaväeosi.

Üldpealetungi algamisel tegutses Narva maanteesse suunas, toetades tulega Narva sihis edasi tungivaid jalaväeosi.

Kohtla küla juures sattus patarei 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tule alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.

Kohtla küla juures sattus patareisse 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tule alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.

2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.

2. veebruaril eraldas patareisse oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.

Kuni 19. juunini püsis patarei Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.

Kuni 19. juunini püsis patareisse Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.

Alates 10. maist viis patarei läbi korralisi õppuseid, 4 tundi päevas.

Alates 10. maist viis patareisse läbi korralisi õppuseid, 4 tundi päevas.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel ossa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši külla pihta.

10. juunil sai patarei omale uued Inglise 84 mm suurtükid.

10. juunil sai patareisse omale uued Inglise 84 mm suurtükid.

22. juunil oli patarei Volmaris.

22. juunil oli patareisse Volmaris.

Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osa Kuulipilduja mäe ja Jegeli jõe lahingutest.

Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osa Kuulipilduja mäkke ja Jegeli jõe lahingutest.

15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.

15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahte piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahte piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembri keskpaigani.

10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembrisse keskpaigani.

15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patarei taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.

15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patareisse taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.

Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõja lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.

Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõtta lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.

Viimased lasud tegi patarei 28. detsembril 1919 Feodorovka piirkonnas.

Viimased lasud tegi patareisse 28. detsembril 1919 Feodorovka piirkonnas.

12. detsembril 1918 määrati 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 2 ülemaks staabikapten Jaan Tõnisson, vanemohvitseriks staabikapten Vilipus ja nooremohvitseriks lipnik Kingo.

12. detsembril 1918 määrati 1. suurtükiväepolgu patareisse nr. 2 ülemaks staabikapten Jaan Tõnisson, vanemohvitseriks staabikapten Vilipus ja nooremohvitseriks lipnik Kingo.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsku patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patarei formeeritud.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patareisse formeeritud.

Teel Rakverre varitses patarei nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga.

Teel Rakverre varitses patareisse nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patareisse veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeetri kauguselt vaenlase püssitule alla.

Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patareisse poole kilomeetri kauguselt vaenlase püssitule alla.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aastasse suurtükid.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustusse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Kell 15.00 jõudis patarei Rakverre, kus leidis eest sinna taganenud 5. jalaväepolgu osad.

Kell 15.00 jõudis patareisse Rakverre, kus leidis eest sinna taganenud 5. jalaväepolgu osad.

Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patarei 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõe jooneni.

Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patareisse 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõe jooneni.

Alates 5. jaanuarist võttis patarei osa pealetungilahingutest 5. jalaväepolguga ja liikus lahinguid lüües Narva poole üle Vetla, Lehtmetsa, Rägavere, Tapa, Vinni, Mõdriku, Nurkse, Oandu, Võrnu, Ereda, Tammiku, Vasavere, Metsküla ja Samokrassi.

Alates 5. jaanuarist võttis patareisse osa pealetungilahingutest 5. jalaväepolguga ja liikus lahinguid lüües Narva poole üle Vetla, Lehtmetsa, Rägavere, Tapa, Vinni, Mõdriku, Nurkse, Oandu, Võrnu, Ereda, Tammiku, Vasavere, Metsküla ja Samokrassi.

7. jaanuaril langes Aegviidu jaamas patarei kätte kaks vaenlase poolt mahajäetud 76,2 mm suurtükki.

7. jaanuaril langes Aegviidu jaamas patareisse kätte kaks vaenlase poolt mahajäetud 76,2 mm suurtükki.

Narvast saadi jälle juurde kaks punastelt võetud 76,2 mm kahurit M1902, nii et nüüd oli kogu patarei varustatud moodsate kiirlaskekahuritega.

Narvast saadi jälle juurde kaks punastelt võetud 76,2 mm kahurit M1902, nii et nüüd oli kogu patareisse varustatud moodsate kiirlaskekahuritega.

Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõe idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.

Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõkke idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.

4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.

4. augustil liikus patareisse Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.

17. novembril asus patarei uuele positsioonile Sala küla juures, kust tegutses vaenlase vastu Zahonje, Žabino, Kuzmino piirkonnas.

17. novembril asus patarei uuele positsioonile Sala külla juures, kust tegutses vaenlase vastu Zahonje, Žabino, Kuzmino piirkonnas.

Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.

Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõkke läänekaldal.

Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

Sõja lõppu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

" Viimased 11 lasku tegi patarei 2. jaanuaril 1920 Koškino küla pihta.

" Viimased 11 lasku tegi patarei 2. jaanuaril 1920 Koškino külla pihta.

Fotojäädvustusele patarei nr. 2 positsioonist kirjutas kindralmajor Aleksander Tõnisson 26. veebruaril 1920: "Viru väerinna kõige hiilgavam patarei.

Fotojäädvustusele patareisse nr. 2 positsioonist kirjutas kindralmajor Aleksander Tõnisson 26. veebruaril 1920: "Viru väerinna kõige hiilgavam patarei.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

1. suurtükiväepolgu patareisse nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käsu patareid formeerima asuda.

Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käsku patareid formeerima asuda.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu külla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tule avas.

Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tulle avas.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembrisse hommikul.

Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülema käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.

Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülemasse käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.

Siin vahetas rühma välja Tallinnast kohale jõudnud patarei nr. 2.

Siin vahetas rühma välja Tallinnast kohale jõudnud patareisse nr. 2.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Rakvere juurest alustas patareisse nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõe lähedal.

Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõkke lähedal.

Vastupealetungi alates 6. jaanuaril 1919 tegutses patarei nr. 3 koos 4. ja 5 jalaväepolguga ning 2. soome kompaniiga.

Vastupealetungi alates 6. jaanuaril 1919 tegutses patareisse nr. 3 koos 4. ja 5 jalaväepolguga ning 2. soome kompaniiga.

Narva alla jõudes asus patarei tulepositsioonile Mustajõe ja Auvere küladesse.

Narva alla jõudes asus patareisse tulepositsioonile Mustajõe ja Auvere küladesse.

12. veebruaril asus patarei Narva linna, kust liikus 10. märtsil Tõrvajõe küla juurde.

12. veebruaril asus patareisse Narva linna, kust liikus 10. märtsil Tõrvajõe küla juurde.

Seal tegutses patarei 1. jalaväepolgu osadega kuni 29. juunini, misjärel liikus uuele tulepositsioonile Väike-Soldina mõisas.

Seal tegutses patareisse 1. jalaväepolgu osadega kuni 29. juunini, misjärel liikus uuele tulepositsioonile Väike-Soldina mõisas.

29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõe idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.

29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõkke idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.

Kuni 21. novembrini tulistas patarei punaste positsioone Jamburgi ja Aleksandrovskaja Gorka piirkonnas.

Kuni 21. novembrini tulistas patareisse punaste positsioone Jamburgi ja Aleksandrovskaja Gorka piirkonnas.

Novembri keskel algasid pealetungile asunud vaenlasega ägedad lahingud, patarei tulistas päevad läbi.

Novembri keskel algasid pealetungile asunud vaenlasega ägedad lahingud, patareisse tulistas päevad läbi.

22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.

22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patareisse nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patareisse 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudtee piirkonnas.

Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maanteesse ja raudtee piirkonnas.

Viimased lasud tegi patarei 31. detsembril 1919.

Viimased lasud tegi patareisse 31. detsembril 1919.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 4 formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918.

1. suurtükiväepolgu patareisse nr. 4 formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918.

8. jaanuaril sõitis patarei nr. 4 Tartu suunal tegutsenud 2. jalaväepolgu käsutusse, võttes osa paljudest lahingutest Võru, Vastseliina, Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses.

8. jaanuaril sõitis patareisse nr. 4 Tartu suunal tegutsenud 2. jalaväepolgu käsutusse, võttes osa paljudest lahingutest Võru, Vastseliina, Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses.

Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tule alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.

Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tulle alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.

Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastase suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.

Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastasesse suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.

Veebruari keskel 1919 viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus tegutses välipatareina nr. 10.

Veebruari keskel 1919 viidi patareisse 2. suurtükiväepolku, kus tegutses välipatareina nr. 10.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aega jooksul 200 punaarmeelast.

Pärast Vabadussõda viidi patarei 2. diviisi koosseisu.

Pärast Vabadussõda viidi patareisse 2. diviisi koosseisu.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapten Johannes Roska.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patareisse nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapten Johannes Roska.

Kuna sealt aga suurtükke ei leitud, alustati 18. detsembril 1918 patarei formeerimist Tallinnas.

Kuna sealt aga suurtükke ei leitud, alustati 18. detsembril 1918 patareisse formeerimist Tallinnas.

Datasets:

liu-nlp
/

estonian-blimp-gen-sg-to-ill-sg-experimental

Collection including liu-nlp/estonian-blimp-gen-sg-to-ill-sg-experimental

Estonian BLiMP (experimental!)