liu-nlp/estonian-blimp-gen-sg-to-gen-pl-experimental

Saar asub Hiiumaa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Saar asub Hiiumaa valdade territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaaside andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Nähtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.

Nähtavasti on saar nimede saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede järgi.

5 meetri sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.

5 meetrite sügavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt läänes, edelas ja lõunas.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuste järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri kõrgused rüsijäävallid.

Mõnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetrite kõrgused rüsijäävallid.

Hanerahu nagu Hiiumaa ja ülejäänudki Eesti püsib kõval ja kindlal kristalsel aluskorral ning asub Ida-Euroopa platvormi äärealal.

Hanerahu nagu Hiiumaa ja ülejäänudki Eesti püsib kõval ja kindlal kristalsel aluskorral ning asub Ida-Euroopa platvormide äärealal.

Aluskorra kivimite tekkele järgnes Hanerahul (nagu ka mujal Lääne-Eestis) üle miljardi aasta kestnud periood, mil toimus ürgsete kurdmäestike kulutamine.

Aluskorra kivimite tekkele järgnes Hanerahul (nagu ka mujal Lääne-Eestis) üle miljardi aastate kestnud periood, mil toimus ürgsete kurdmäestike kulutamine.

Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemise tingis maakerge ning Läänemere areng.

Viimase jääaja lõppedes oli Hiiumaa koos oma väikesaartega üle ujutatud veega, millest vabanemiste tingis maakerge ning Läänemere areng.

Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaardi järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.

Maastikugeograaf Urve Sepa 1974. aastal koostatud Hiiumaa maastikuliste mikrorajoonide kaartide järgi kuulub Hanerahu koos teiste Hiiumaa kagurannikule jäävate väikesaartega omaette mikrorajooni.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis merede poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaardi järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.

Maastikugeograaf Ivar Aroldi 2005. aastal koostatud Hiiumaa paikkonna maastikulise liigestatuse kaartide järgi on Hanerahu tänapäeval vähekarbonaatse kattega meretasandik.

Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna pea nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesuse põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.

Suveks ei saa loomad Hanerahule jääda, sest nad jääksid seal üsna peade nälga, kuigi 2000. aasta suvel võis saarel haudelinnustiku vähesuse põhjal järeldades olla rebane, kährik või mink.

Kaitse-eeskirja järgi võib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitseja nõusolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevööndis.

Kaitse-eeskirja järgi võib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejate nõusolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsevööndis.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustööde eesmärkidel.

Näiteks alates 1974. aastast on seal piirkonnas regulaarselt uuritud kaitseala linnustikku.

Näiteks alates 1974. aastast on seal piirkonnas regulaarselt uuritud kaitsealade linnustikku.

Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka üks kivi.

Jälgi inimtegevusest näitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala siltide ka üks kivi.

Mälestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jäid tugeva tormi kätte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul.

Mälestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jäid tugeva tormide kätte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul.

Pärast tuule vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.

Pärast tuulte vaibumist õnnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli püsiasustus.

Ilmad olid aga 1887. aasta hilissuvel soojapoolsed.

Ilmad olid aga 1887. aastate hilissuvel soojapoolsed.

Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool.

Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa külade pool.

Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud.

Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aegade jooksul nihkunud.

Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud), kuni algab männik.

Veidi lõunate pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud), kuni algab männik.

Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetri kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).

Praeguseks on säilinud ainult kiviaedade lõigud, nukile lähimad majad on mõnesaja meetrite kaugusel (Mõisaküla Ranna-Uielu talu).

1924. aasta 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1.

1924. aastate 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülemate alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

Saksa okupatsiooni lõppedes novembris 1918 valmistusid okupatsiooniväed peatselt Eestist lahkuma.

Saksa okupatsioonide lõppedes novembris 1918 valmistusid okupatsiooniväed peatselt Eestist lahkuma.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembrite keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patareide ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aasta detsembri esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.

Sealt, tänu soomlaste vastutulelikkusele, toodi 1918. aastate detsembri esimesel poolel Tallinna vanu Vene 87 mm välikahureid M1895.

21. märtsil läks patarei nr. 6 (nooremleitnant Remmel) 3. suurtükiväepolku ja 7. aprillil viidi patarei nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku.

21. märtsil läks patareide nr. 6 (nooremleitnant Remmel) 3. suurtükiväepolku ja 7. aprillil viidi patareide nr. 5 (nooremleitnant Rose) 2. suurtükiväepolku.

Asemele tulid 17. juunil ümberformeerimiselt naasnud patarei nr. 5 (kapten Karl Tiitso) ja patarei nr. 6 (leitnant Gustav-Karl Kromel).

Asemele tulid 17. juunil ümberformeerimiselt naasnud patareide nr. 5 (kapten Karl Tiitso) ja patareide nr. 6 (leitnant Gustav-Karl Kromel).

Asemele tulid 10. veebruaril 1920 Ingeri patarei (nooremleitnant Luik, hiljem alamkapten Kutanen) ja Balti patarei (leitnant Georg Meyendorff).

Asemele tulid 10. veebruaril 1920 Ingeri patareide (nooremleitnant Luik, hiljem alamkapten Kutanen) ja Balti patareide (leitnant Georg Meyendorff).

Polgu patareid panid sõja ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.

Polgu patareid panid sõdade ajal aluse 2. ja 3. suurtükiväepolgule 1. ja 2. diviisis.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 1 formeeris teisi patareisid ja formeerus ise Tallinnas kuni 26. detsembrini 1918.

1. suurtükiväepolgu patareide nr. 1 formeeris teisi patareisid ja formeerus ise Tallinnas kuni 26. detsembrini 1918.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

29. novembril määrati patareide nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patareide formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjonide ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

Patarei avas esimest korda tule 28. detsembril Pruuna mõisa (saksa keeles Tois) juurest Tapa jaama pihta, lastes välja 22 granaati.

Patarei avas esimest korda tule 28. detsembril Pruuna mõisa (saksa keeles Tois) juurest Tapa jaamade pihta, lastes välja 22 granaati.

2. jaanuaril 1919 määras diviisiülem patarei 1. jalaväepolgu alluvusse.

2. jaanuaril 1919 määras diviisiülem patareide 1. jalaväepolgu alluvusse.

Patarei tulistas mitmel korral vastast Kiiu mõisas, Narva maantee piirkonnas ja taludes maantee ümbruses.

Patarei tulistas mitmel korral vastast Kiiu mõisas, Narva maanteede piirkonnas ja taludes maanteede ümbruses.

Üldpealetungi algamisel tegutses Narva maantee suunas, toetades tulega Narva sihis edasi tungivaid jalaväeosi.

Üldpealetungi algamisel tegutses Narva maanteede suunas, toetades tulega Narva sihis edasi tungivaid jalaväeosi.

Kohtla küla juures sattus patarei 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tule alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.

Kohtla küla juures sattus patarei 16. jaanuaril vaenlase soomusrongi ja selle dessandi tulede alla, kuid asus silmapilkselt positsioonile ja kihutas mõne tabava pauguga minema nii soomusrongi kui ka dessandi.

2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungi Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.

2. veebruaril eraldas patarei oma II rühma Narva-Jõesuusse, kus toetas 1. jalaväepolgu osade pealetungide Kallivere, Vanaküla ja Feodorovka piirkonnas.

Kuni 19. juunini püsis patarei Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.

Kuni 19. juunini püsis patareide Narva-Jõesuu piirkonnas, kus toetas tulega jalaväeosade pealetunge ida pool Narva jõge ja lõi sealjuures tagasi mitmed vaenlase kallaletungid Eesti vägede positsioonidele.

Alates 10. maist viis patarei läbi korralisi õppuseid, 4 tundi päevas.

Alates 10. maist viis patareide läbi korralisi õppuseid, 4 tundi päevas.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osade dessantoperatsioonist Koporje lahes.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši külade pihta.

10. juunil sai patarei omale uued Inglise 84 mm suurtükid.

10. juunil sai patareide omale uued Inglise 84 mm suurtükid.

22. juunil oli patarei Volmaris.

22. juunil oli patareide Volmaris.

Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osa Kuulipilduja mäe ja Jegeli jõe lahingutest.

Patarei tegi kaasa Landeswehri sõja, võttes Rondenpoisi juures osade Kuulipilduja mäe ja Jegeli jõe lahingutest.

15. juulil liikus patarei Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.

15. juulil liikus patareide Koskolovosse Luuga lahe piirkonnas ja sealt tulepositsioonile Velikino mõisa, kust tulistas vastase positsioone Babinskoje ja Glubokoje järvede vahel.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

22. oktoobril liikus patareide Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembri keskpaigani.

10. novembril jõudis üksus Velikino mõisa tagasi ja tegutses järvedevahelises piirkonnas kuni novembrite keskpaigani.

15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patarei taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.

15. novembril õnnestus vaenlasel kallaletung järvede vahel, patareide taandus koos jalaväega Fitinka–Feodorovka piirkonda.

Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõja lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.

Tulepositsioonil Keikino juures püsis patarei sõdade lõpuni, toetades 4. jalaväepolku tema tegevusel.

Viimased lasud tegi patarei 28. detsembril 1919 Feodorovka piirkonnas.

Viimased lasud tegi patareide 28. detsembril 1919 Feodorovka piirkonnas.

12. detsembril 1918 määrati 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 2 ülemaks staabikapten Jaan Tõnisson, vanemohvitseriks staabikapten Vilipus ja nooremohvitseriks lipnik Kingo.

12. detsembril 1918 määrati 1. suurtükiväepolgu patareide nr. 2 ülemaks staabikapten Jaan Tõnisson, vanemohvitseriks staabikapten Vilipus ja nooremohvitseriks lipnik Kingo.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käskude patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patarei formeeritud.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patareide formeeritud.

Teel Rakverre varitses patarei nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga.

Teel Rakverre varitses patareide nr. 2 ešeloni hädaoht: Ülemiste lähedal lendas kohalike äraandjate käe läbi õhku raudteesild ešeloni viimase vaguni taga.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patareide veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeetri kauguselt vaenlase püssitule alla.

Olles positsioonil Rägavere mõisas, võeti patarei poole kilomeetrite kauguselt vaenlase püssitule alla.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päevade eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patareide ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patareide üldist taganemist.

Kell 15.00 jõudis patarei Rakverre, kus leidis eest sinna taganenud 5. jalaväepolgu osad.

Kell 15.00 jõudis patareide Rakverre, kus leidis eest sinna taganenud 5. jalaväepolgu osad.

Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patarei 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõe jooneni.

Perioodil 14. detsembrist 1918 kuni 1. jaanuarini 1919 toetas patareide 5. jalaväepolgu osi taandumislahingutes Rakvere alt kuni Jägala jõe jooneni.

Alates 5. jaanuarist võttis patarei osa pealetungilahingutest 5. jalaväepolguga ja liikus lahinguid lüües Narva poole üle Vetla, Lehtmetsa, Rägavere, Tapa, Vinni, Mõdriku, Nurkse, Oandu, Võrnu, Ereda, Tammiku, Vasavere, Metsküla ja Samokrassi.

Alates 5. jaanuarist võttis patarei osade pealetungilahingutest 5. jalaväepolguga ja liikus lahinguid lüües Narva poole üle Vetla, Lehtmetsa, Rägavere, Tapa, Vinni, Mõdriku, Nurkse, Oandu, Võrnu, Ereda, Tammiku, Vasavere, Metsküla ja Samokrassi.

7. jaanuaril langes Aegviidu jaamas patarei kätte kaks vaenlase poolt mahajäetud 76,2 mm suurtükki.

7. jaanuaril langes Aegviidu jaamas patareide kätte kaks vaenlase poolt mahajäetud 76,2 mm suurtükki.

Narvast saadi jälle juurde kaks punastelt võetud 76,2 mm kahurit M1902, nii et nüüd oli kogu patarei varustatud moodsate kiirlaskekahuritega.

Narvast saadi jälle juurde kaks punastelt võetud 76,2 mm kahurit M1902, nii et nüüd oli kogu patareide varustatud moodsate kiirlaskekahuritega.

Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõe idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.

Kuni 1. augustini 1919 asus patarei Väike-Soldina mõisa juures, kust tulistas Narva jõgede idakaldail tegutsenud vastase jalaväeosi, patareisid, soomusronge ja soomusautosid.

4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastase positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.

4. augustil liikus patarei Luuga jõe joonele ja asus tulepositsioonile Novopätnitskoje juurde, kust augustis, septembris ja oktoobris tulistas peamiselt vastaste positsioone Jurkino, Padoga ja Lutski külade piirkonnas.

17. novembril asus patarei uuele positsioonile Sala küla juures, kust tegutses vaenlase vastu Zahonje, Žabino, Kuzmino piirkonnas.

17. novembril asus patarei uuele positsioonile Sala külade juures, kust tegutses vaenlase vastu Zahonje, Žabino, Kuzmino piirkonnas.

Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõja lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.

Sellel tulepositsioonil püsis patarei sõdade lõpuni ja lõi palju kordi tulega tagasi punaste vihaseid kallaletunge Eesti vägede positsioonidele Luuga jõe läänekaldal.

Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

Sõja lõppude poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

" Viimased 11 lasku tegi patarei 2. jaanuaril 1920 Koškino küla pihta.

" Viimased 11 lasku tegi patareide 2. jaanuaril 1920 Koškino küla pihta.

Fotojäädvustusele patarei nr. 2 positsioonist kirjutas kindralmajor Aleksander Tõnisson 26. veebruaril 1920: "Viru väerinna kõige hiilgavam patarei.

Fotojäädvustusele patareide nr. 2 positsioonist kirjutas kindralmajor Aleksander Tõnisson 26. veebruaril 1920: "Viru väerinna kõige hiilgavam patarei.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

1. suurtükiväepolgu patareide nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käsu patareid formeerima asuda.

Staabikapten Laretei sai Viru rinde juhatajalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt 9. detsembril 1918 käskude patareid formeerima asuda.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu külade idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

Nii oli 1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tule avas.

Nii oli 1. suurtükiväepolgu patareide nr. 3 kõigist välipatareidest esimene, kes Vabadussõjas vaenlase pihta tule avas.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembrite hommikul.

Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülema käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.

Rühm asus 12. detsembril 5. jalaväepolgu ülemate käsul tulepositsioonile Vaeküla Liiva kõrtsi juurde, kust tulistas samal päeval Ulvi ja Põlula mõisaid, lastes neile 95 mürsku.

Siin vahetas rühma välja Tallinnast kohale jõudnud patarei nr. 2.

Siin vahetas rühma välja Tallinnast kohale jõudnud patareide nr. 2.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Rakvere juurest alustas patareide nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõe lähedal.

Taandumine kestis kuni Kaberla külani Jägala jõgede lähedal.

Vastupealetungi alates 6. jaanuaril 1919 tegutses patarei nr. 3 koos 4. ja 5 jalaväepolguga ning 2. soome kompaniiga.

Vastupealetungi alates 6. jaanuaril 1919 tegutses patareide nr. 3 koos 4. ja 5 jalaväepolguga ning 2. soome kompaniiga.

Narva alla jõudes asus patarei tulepositsioonile Mustajõe ja Auvere küladesse.

Narva alla jõudes asus patareide tulepositsioonile Mustajõe ja Auvere küladesse.

12. veebruaril asus patarei Narva linna, kust liikus 10. märtsil Tõrvajõe küla juurde.

12. veebruaril asus patareide Narva linna, kust liikus 10. märtsil Tõrvajõe küla juurde.

Seal tegutses patarei 1. jalaväepolgu osadega kuni 29. juunini, misjärel liikus uuele tulepositsioonile Väike-Soldina mõisas.

Seal tegutses patareide 1. jalaväepolgu osadega kuni 29. juunini, misjärel liikus uuele tulepositsioonile Väike-Soldina mõisas.

29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõe idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.

29. juunil läks patarei nr. 3 Narva jõgede idakaldale ja asus positsioonile V.-Sala mõisa lähedal, kust 8. augustil vahetas positsiooni Dubrovka küla juurde.

Kuni 21. novembrini tulistas patarei punaste positsioone Jamburgi ja Aleksandrovskaja Gorka piirkonnas.

Kuni 21. novembrini tulistas patareide punaste positsioone Jamburgi ja Aleksandrovskaja Gorka piirkonnas.

Novembri keskel algasid pealetungile asunud vaenlasega ägedad lahingud, patarei tulistas päevad läbi.

Novembri keskel algasid pealetungile asunud vaenlasega ägedad lahingud, patareide tulistas päevad läbi.

22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patarei nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.

22. novembril murdsid punased Loodearmee osadest läbi ja sundisid ka Eesti väeosi uuele kaitsejoonele asuma; patareide nr. 3 lasi päeva jooksul välja 757 mürsku ja lahkus rühmade kaupa uuele positsioonile Kobõljaki kõla lähedal.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minutite jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudtee piirkonnas.

Kuni sõja lõpuni püsis patarei nr. 3 positsioonil Kobõljaki juures, kust tulistas vaenlase osi Jamburgi maantee ja raudteede piirkonnas.

Viimased lasud tegi patarei 31. detsembril 1919.

Viimased lasud tegi patareide 31. detsembril 1919.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 4 formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918.

1. suurtükiväepolgu patareide nr. 4 formeerimine algas Tallinnas 20. detsembril 1918.

8. jaanuaril sõitis patarei nr. 4 Tartu suunal tegutsenud 2. jalaväepolgu käsutusse, võttes osa paljudest lahingutest Võru, Vastseliina, Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses.

8. jaanuaril sõitis patareide nr. 4 Tartu suunal tegutsenud 2. jalaväepolgu käsutusse, võttes osa paljudest lahingutest Võru, Vastseliina, Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses.

Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tule alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.

Patarei nr. 4 toetas agaralt Petseri vallutamist 4. veebruaril 1919, võttes juba eelmisel päeval tabava tulede alla Petseri jaama ja Piusa jõe ülekäigud.

Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastase suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.

Ägedas tulevõitluses kihutati minema vastaste suurtükipatarei ning 4. veebruaril Petseri jaamast ka vaenlase soomusrong.

Datasets:

liu-nlp
/

estonian-blimp-gen-sg-to-gen-pl-experimental

Collection including liu-nlp/estonian-blimp-gen-sg-to-gen-pl-experimental

Estonian BLiMP (experimental!)