liu-nlp/estonian-blimp-gen-sg-to-gen-pl-experimental

Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks.

Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingute järel Leedu suurhetmaniks.

1895–1897 restaureeriti Paide linnuse peatorn Pikk Hermann ja läänepoolne väravaehitis arhitekt Wilhelm Neumanni projekti järgi ja korrastati Vallimägi.

1895–1897 restaureeriti Paide linnuse peatorn Pikk Hermann ja läänepoolne väravaehitis arhitekt Wilhelm Neumanni projektide järgi ja korrastati Vallimägi.

Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993. Aastatel 1862–1993 asus vallimäel Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel bastionil vene õigeusu kiriku Paide Jumalaema Uinumise kiriku puidust hoone.

Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993. Aastatel 1862–1993 asus vallimäel Tallinna tänavate ja Valli tänavate suunalisel bastionil vene õigeusu kiriku Paide Jumalaema Uinumise kiriku puidust hoone.

Pikka aega oletati, et esimese kaitserajatisena ehitati Vallimäele kaheksakandiline tornlinnus, kuid 1980. aastatel tehtud arheoloogilised uuringud näitasid, et torni vundament külgnes müüri vundamendiga, mis vihjas, et torn ei pruukinud olla esimene ehitis.

Pikka aega oletati, et esimese kaitserajatisena ehitati Vallimäele kaheksakandiline tornlinnus, kuid 1980. aastatel tehtud arheoloogilised uuringud näitasid, et torni vundament külgnes müüride vundamendiga, mis vihjas, et torn ei pruukinud olla esimene ehitis.

Tõenäoliselt asusid linnuse territooriumil ka ajutised puitehitised, kuna tornlinnus polnud sobilik püsivaks elupaigaks.

Tõenäoliselt asusid linnuste territooriumil ka ajutised puitehitised, kuna tornlinnus polnud sobilik püsivaks elupaigaks.

Alumist korrust kasutati keldri või aidana.

Alumist korrust kasutati keldrite või aidana.

Kuna uks asus maapinnast 10 meetri kõrgusel, oli see vaenlastele raskesti kättesaadav.

Kuna uks asus maapinnast 10 meetrite kõrgusel, oli see vaenlastele raskesti kättesaadav.

Villem Raami hinnangul piiras linnuse territooriumi esialgu püstpalkidest tara.

Villem Raami hinnangul piiras linnuste territooriumi esialgu püstpalkidest tara.

Linnuse võimsast peatornist kujunes Paide sümbol ja seda kujutati linna vapil juba 1441.

Linnuse võimsast peatornist kujunes Paide sümbol ja seda kujutati linnade vapil juba 1441.

Tänapäeval on Vallitorni kujutatud nii Paide linna kui ka Järva maakonna vapil.

Tänapäeval on Vallitorni kujutatud nii Paide linna kui ka Järva maakondade vapil.

Armin Tuulse järeldas 1939. aasta arheoloogiliste proovikaevamiste põhjal, et konvendihoonest ehitati välja üksnes lõuna- ja põhjatiib, kus paiknesid kabel ja kapiitlisaal.

Armin Tuulse järeldas 1939. aasta arheoloogiliste proovikaevamiste põhjal, et konvendihoonest ehitati välja üksnes lõunate ja põhjatiib, kus paiknesid kabel ja kapiitlisaal.

Linnuse peatorn asus kompleksi edelanurgas, idatiivas paiknes ilmselt refektoorium.

Linnuse peatorn asus komplekside edelanurgas, idatiivas paiknes ilmselt refektoorium.

Linnusesse pääses läbi kahe värava: Veevärav asus vana linnuse kirdenurgas ning seda kaitses eelvärava Püssirohutorn.

Linnusesse pääses läbi kahe värava: Veevärav asus vana linnuste kirdenurgas ning seda kaitses eelvärava Püssirohutorn.

1985 sooritati väljakaevamisi ruumis III, mis paikneb linnuse Läänevärava juures ja konvendihoone kirdenurgas.

1985 sooritati väljakaevamisi ruumis III, mis paikneb linnuste Läänevärava juures ja konvendihoone kirdenurgas.

Toonastel kaevamistel avastati, et Vallitorniga samal ajal rajati ka sellest ida poole kulgev müür.

Toonastel kaevamistel avastati, et Vallitorniga samal ajal rajati ka sellest idade poole kulgev müür.

Ehitise põranda kõrgust muudeti selle eksisteerimise ajal, mistõttu tehti muutusi ka sissepääsuks oleva trepikäigu juures.

Ehitise põrandate kõrgust muudeti selle eksisteerimise ajal, mistõttu tehti muutusi ka sissepääsuks oleva trepikäigu juures.

Sissepääsust lõuna suunas asus hoone seinas hüpokaust.

Sissepääsust lõuna suunas asus hoonete seinas hüpokaust.

Uuriti linnuse loodenurka, kuhu Samuel Waxelbergi 1683 koostatud plaanil on märgitud neljakandiline ehitis.

Uuriti linnuste loodenurka, kuhu Samuel Waxelbergi 1683 koostatud plaanil on märgitud neljakandiline ehitis.

Linnuse loodenurgas paikneva ida-läänesuunalise müüri idaotsa kaevati šurf, millest selgus, et müür jätkub ida suunas ja sellega liitub põhja-lõunasuunaline müür.

Linnuse loodenurgas paikneva ida-läänesuunalise müüri idaotsa kaevati šurf, millest selgus, et müür jätkub idade suunas ja sellega liitub põhja-lõunasuunaline müür.

Konvendihoone põhja- ja lõunaseina konserveerimistööde jaoks puhastati ka hoone loodenurk.

Konvendihoone põhja- ja lõunaseina konserveerimistööde jaoks puhastati ka hoonete loodenurk.

Sealt tuli välja paekivisillutis, mis moodustas ruumi põranda.

Sealt tuli välja paekivisillutis, mis moodustas ruumide põranda.

Sillutise alt avastati paekivist kanal, mis suundus välja läbi hoone põhjamüüri, samuti leiti üks väiksem kanal, mis suubus suuremasse.

Sillutise alt avastati paekivist kanal, mis suundus välja läbi hoonete põhjamüüri, samuti leiti üks väiksem kanal, mis suubus suuremasse.

Suurem kanal konserveeriti ja ruumi põrand taastati.

Suurem kanal konserveeriti ja ruumide põrand taastati.

Tõenäoliselt oli see mõne varase ehitusjärgu ruumi kesksamba alusmüür.

Tõenäoliselt oli see mõne varase ehitusjärgu ruumide kesksamba alusmüür.

Ruumist ida pool paikneval alal oli 1683. aasta kaardil märgitud kirik.

Ruumist ida pool paikneval alal oli 1683. aastate kaardil märgitud kirik.

Kirikuruumi kõrvalt avastati linnuse kiviraketega kaev, mida oli osaliselt katnud võlvitud rajatis.

Kirikuruumi kõrvalt avastati linnuste kiviraketega kaev, mida oli osaliselt katnud võlvitud rajatis.

2009. aasta suvel leiti Vallimäelt elektrikaablite paigaldamisel bastionidevahelised müürikäigud.

2009. aastate suvel leiti Vallimäelt elektrikaablite paigaldamisel bastionidevahelised müürikäigud.

Paide piiramine toimus 1558. aasta suvel Vene-Liivi sõja ajal.

Paide piiramine toimus 1558. aasta suvel Vene-Liivi sõdade ajal.

Tema lahkumise järel rüüstasid sõjasulased linnuse ning võtsid saagiks poolarkebuuse, hellebarde, pikkpiike, tina, pekki, liha jne ning lahkusid Tallinna.

Tema lahkumiste järel rüüstasid sõjasulased linnuse ning võtsid saagiks poolarkebuuse, hellebarde, pikkpiike, tina, pekki, liha jne ning lahkusid Tallinna.

8. augustil tulid 8000 venelast Aleksei Basmanovi juhtimisel linnuse alla ja nõudsid korduvalt linnuse alistumist nii vene kui ka saksa keeles, kirjalikult ja suuliselt.

8. augustil tulid 8000 venelast Aleksei Basmanovi juhtimisel linnuste alla ja nõudsid korduvalt linnuste alistumist nii vene kui ka saksa keeles, kirjalikult ja suuliselt.

Seejärel tulid venelased Mäo mõisast üle tammi, mispeale linnuse kaitsjad tulistasid neid tornist ja tapsid neid hulga.

Seejärel tulid venelased Mäo mõisast üle tammi, mispeale linnuste kaitsjad tulistasid neid tornist ja tapsid neid hulga.

Venelasi juhtis linna Paidest pärit poiss Hans Bare, kes hiljem selle eest rattale tõmmati.

Venelasi juhtis linnade Paidest pärit poiss Hans Bare, kes hiljem selle eest rattale tõmmati.

Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.

Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetrite pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.

Tänapäeval on mitu raudteetammi osa kasutusel autoteena.

Tänapäeval on mitu raudteetammi osade kasutusel autoteena.

Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudtee rajamise plaanist 1917. aastal (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks 1922).

Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudteede rajamise plaanist 1917. aastal (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks 1922).

Esialgse sihi vastu olid Rumba küla elanikud, mistõttu sihti veidi muudeti.

Esialgse sihi vastu olid Rumba külade elanikud, mistõttu sihti veidi muudeti.

1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti Kohilast Virtsusse, mis oleks Tallinn–Virtsu liini pikkust vähendanud.

1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti Kohilast Virtsusse, mis oleks Tallinn–Virtsu liinide pikkust vähendanud.

25. mail 1928 võttis Riigikogu vastu Raudteevõrgu arendamise seaduse.

25. mail 1928 võttis Riigikogu vastu Raudteevõrgu arendamiste seaduse.

Ehituskuludeks arvestati 2,959 miljonit krooni, veerevkoosseisu soetamiseks 1,385 miljonit krooni ning raudtee tegevuskapitaliks 158 000 krooni.

Ehituskuludeks arvestati 2,959 miljonit krooni, veerevkoosseisu soetamiseks 1,385 miljonit krooni ning raudteede tegevuskapitaliks 158 000 krooni.

Muldkeha ja sildasid rajanud ettevõtjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, 18. kilomeetripunktist 58. kilomeetripunktini ja 58. kilomeetripunktist Virtsuni.

Muldkeha ja sildasid rajanud ettevõtjate vahel jagati raudteede kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, 18. kilomeetripunktist 58. kilomeetripunktini ja 58. kilomeetripunktist Virtsuni.

Maad võõrandati 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha puhul ning jaamade juures suuremas ulatuses.

Maad võõrandati 24 meetrite laiuse ribana, laiema muldkeha puhul ning jaamade juures suuremas ulatuses.

Saadud materjal töötati ümber palkideks, liipriteks, samuti tarbe- ja küttepuudeks.

Saadud materjal töötati ümber palkideks, liipriteks, samuti tarvete ja küttepuudeks.

Mullatööd ja sildade rajamine kulgesid plaanipäraselt ja said enamasti valmis 1930. aasta sügisel, välja arvatud Konuvere ja Rumba raudteesildade juures, kuhu tuli kõrgete raudteetammide jaoks kaugelt mulda viia.

Mullatööd ja sildade rajamine kulgesid plaanipäraselt ja said enamasti valmis 1930. aastate sügisel, välja arvatud Konuvere ja Rumba raudteesildade juures, kuhu tuli kõrgete raudteetammide jaoks kaugelt mulda viia.

Virtsu poolt tööde alustamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja raudteeveerem (rööpad, liiprid, vedurid, vagunid jm) saadeti Virtsu mere kaudu.

Virtsu poolt tööde alustamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja raudteeveerem (rööpad, liiprid, vedurid, vagunid jm) saadeti Virtsu merede kaudu.

Enamik jaamahooneid sai valmis 1930.–1931. aasta jooksul.

Enamik jaamahooneid sai valmis 1930.–1931. aastate jooksul.

Uue raudtee krediidi arvelt valmistati Franz Krulli masinatehases 10 auruvedurit.

Uue raudteede krediidi arvelt valmistati Franz Krulli masinatehases 10 auruvedurit.

Uute vedurite tellimisega sai tõuke Eesti veduriehitus, kokku valmistati 1931–1940. aastatel 16 auruvedurit.

Uute vedurite tellimisega sai tõugete Eesti veduriehitus, kokku valmistati 1931–1940. aastatel 16 auruvedurit.

Kuna auruvedurite kiirused polnud bussidega võrreldes kuigi suured ning mõned peatused võisid kesta kuni 20 minutit, siis võeti Rapla–Virtsu raudteel reisirongiliikluse konkurentsivõime parandamiseks 1938. aastal kasutusele Tallinna Sadamatehases valmistatud diiselelektriajamiga mootorvagunid, milles oli 40 kohta reisijatele.

Kuna auruvedurite kiirused polnud bussidega võrreldes kuigi suured ning mõned peatused võisid kesta kuni 20 minutit, siis võeti Rapla–Virtsu raudteel reisirongiliikluse konkurentsivõimete parandamiseks 1938. aastal kasutusele Tallinna Sadamatehases valmistatud diiselelektriajamiga mootorvagunid, milles oli 40 kohta reisijatele.

Mootorvagunid olid kahe vaguni ja auruveduriga reisirongist oluliselt kiiremad ja ligi kaks korda ökonoomsemad.

Mootorvagunid olid kahe vagunite ja auruveduriga reisirongist oluliselt kiiremad ja ligi kaks korda ökonoomsemad.

Reisirongi kulud ühe kilomeetri läbimiseks olid 1930. aastatel 65–77 senti, diiselmootorvagunil vaid 31 senti.

Reisirongi kulud ühe kilomeetrite läbimiseks olid 1930. aastatel 65–77 senti, diiselmootorvagunil vaid 31 senti.

Raudtee üldine aastane veoste maht oli 1961. aasta andmetel 70 000 tonni.

Raudtee üldine aastane veoste maht oli 1961. aastate andmetel 70 000 tonni.

Rahvasuus Virtsu ekspressiks hüütud rong sõitis Virtsust Tallinna natuke üle kolme tunni ja oli peamine transpordivahend saarlastele, kes hakkasid Rohuküla sadama asemel Virtsu sadamat kasutama.

Rahvasuus Virtsu ekspressiks hüütud rong sõitis Virtsust Tallinna natuke üle kolme tundide ja oli peamine transpordivahend saarlastele, kes hakkasid Rohuküla sadama asemel Virtsu sadamat kasutama.

1939. aasta suvel oli Tallinna–Virtsu kiirrongi keskmine kiirus 51,5 km/h.

1939. aastate suvel oli Tallinna–Virtsu kiirrongi keskmine kiirus 51,5 km/h.

Rapla raudteejaam asub Tallinna–Lelle raudtee ääres.

Rapla raudteejaam asub Tallinna–Lelle raudteede ääres.

3. augustil 1938 jooksis lambakari Raikkülast Raplasse teel olnud rongi ette.

3. augustil 1938 jooksis lambakari Raikkülast Raplasse teel olnud rongide ette.

Üks lammas jäi veduri ette ja paisati kraavi, veduril purunes lumeraud.

Üks lammas jäi vedurite ette ja paisati kraavi, veduril purunes lumeraud.

20. septembril 1944 hävisid Teise maailmasõja lahingutes Virtsu jaamahoone, üks raudteeametnike elamu, veetorn ja puulao valvurimaja.

20. septembril 1944 hävisid Teise maailmasõdade lahingutes Virtsu jaamahoone, üks raudteeametnike elamu, veetorn ja puulao valvurimaja.

Kevadel 1957 jäi Märjamaa ja Paeküla jaama vahel Vana–Pärnu maantee ülesõidul rongile ette takso.

Kevadel 1957 jäi Märjamaa ja Paeküla jaamade vahel Vana–Pärnu maantee ülesõidul rongile ette takso.

Raudtee nime kannavad tänavad Lihulas, Vana-Vigalas ja Virtsus.

Raudtee nimede kannavad tänavad Lihulas, Vana-Vigalas ja Virtsus.

Jaama nime kannavad tänavad Märjamaal, Vana-Vigalas ja Lihulas.

Jaama nimede kannavad tänavad Märjamaal, Vana-Vigalas ja Lihulas.

Jaama nimega talud või talukohad asuvad Raikküla, Koikse ja Pühatu jaamahoonetes ning nende ümber (tänapäeval vastavalt Raela, Koikse ja Riidaku küla piirides), samuti Tuudil.

Jaama nimega talud või talukohad asuvad Raikküla, Koikse ja Pühatu jaamahoonetes ning nende ümber (tänapäeval vastavalt Raela, Koikse ja Riidaku külade piirides), samuti Tuudil.

Raketiristleja Moskva, Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev, uppus 14. aprillil 2022 Venemaa-Ukraina sõja ajal.

Raketiristleja Moskva, Venemaa Musta merede laevastiku lipulaev, uppus 14. aprillil 2022 Venemaa-Ukraina sõja ajal.

Ukraina teatel läks laev põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu.

Ukraina teatel läks laev põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuste tõttu.

Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.

Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa merevägede sõjalist võimekust nõrgendavana.

2022. aasta 13. aprilli õhtul teatasid Odessa sõjaväeadministratsiooni juht Maksõm Martšenko ja Ukraina Presidendi Kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš, et Ukraina tabas laeva kahe oma Neptuni laevatõrje raketiga, mis põhjustasid suuri kahjustusi ja tekitasid tulekahju.

2022. aastate 13. aprilli õhtul teatasid Odessa sõjaväeadministratsiooni juht Maksõm Martšenko ja Ukraina Presidendi Kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš, et Ukraina tabas laeva kahe oma Neptuni laevatõrje raketiga, mis põhjustasid suuri kahjustusi ja tekitasid tulekahju.

Ameerika Ühendriikide valitsuse esindajad kinnitasid 14. aprillil, et 111–120 km Odessast lõunas asunud Moskval oli toimunud plahvatus, mille põhjus pole teada, kuid tõenäoliselt suudab ta omal jõul Sevastopolisse remonti jõuda, ehkki pardal paistab endiselt olevat tulekahju.

Ameerika Ühendriikide valitsuste esindajad kinnitasid 14. aprillil, et 111–120 km Odessast lõunas asunud Moskval oli toimunud plahvatus, mille põhjus pole teada, kuid tõenäoliselt suudab ta omal jõul Sevastopolisse remonti jõuda, ehkki pardal paistab endiselt olevat tulekahju.

USA sõltumatu lennuandmete analüütiku Amelia Smithi sõnul oli luurelennuki kohalolek veidi ebatavaline ja üldse lendas sel päeval Musta mere ranniku kohal veidi rohkem USA lennukeid kui tavaliselt.

USA sõltumatu lennuandmete analüütikute Amelia Smithi sõnul oli luurelennuki kohalolek veidi ebatavaline ja üldse lendas sel päeval Musta mere ranniku kohal veidi rohkem USA lennukeid kui tavaliselt.

Naval Newsi avaldatud analüüsi kohaselt võib 13. aprillil kell 18.52 tehtud radarsatelliidipildil näha Moskvat Ussisaarest idas ning Odessast 80 ja Ukraina rannikust 50 meremiili kaugusel.

Naval Newsi avaldatud analüüside kohaselt võib 13. aprillil kell 18.52 tehtud radarsatelliidipildil näha Moskvat Ussisaarest idas ning Odessast 80 ja Ukraina rannikust 50 meremiili kaugusel.

Samuti arvatakse, et laeva kaugus jäi Neptuni rakettide lennuulatusse.

Samuti arvatakse, et laevade kaugus jäi Neptuni rakettide lennuulatusse.

14. aprilli hommikul teatas Leedu välisminister Arvydas Anušauskas, et Moskva oli välja saatnud hädakutsungi, kell 01:14 lamas külili vees, pool tundi hiljem kadus elekter, alates kella 2 evakueeris Türgi laev 54 meremeest ning kella 3 ajal teatasid Türgi ja Rumeenia laeva täielikust uppumisest.

14. aprillide hommikul teatas Leedu välisminister Arvydas Anušauskas, et Moskva oli välja saatnud hädakutsungi, kell 01:14 lamas külili vees, pool tundi hiljem kadus elekter, alates kella 2 evakueeris Türgi laev 54 meremeest ning kella 3 ajal teatasid Türgi ja Rumeenia laeva täielikust uppumisest.

Ristleja oli varustatud kolmeastmelise õhutõrjesüsteemiga, mis oleks pidanud märkama Neptuni rakette 3–4 minuti kauguselt ja andma küllaldase võimaluse nende rünnakut takistada.

Ristleja oli varustatud kolmeastmelise õhutõrjesüsteemiga, mis oleks pidanud märkama Neptuni rakette 3–4 minutite kauguselt ja andma küllaldase võimaluse nende rünnakut takistada.

18. aprillil ilmus internetti lühike video ja kaks pilti kahjustatud Moskva sõjalaevast, mida mitmed asjatundjad on hinnanud ehtsateks.

18. aprillil ilmus internetti lühike videote ja kaks pilti kahjustatud Moskva sõjalaevast, mida mitmed asjatundjad on hinnanud ehtsateks.

Sõjandusekspertide hinnangul sobib laeva vigastuste iseloom versiooniga, et seda tabasid raketid, ehkki ei saa välistada ka teisi seletusi.

Sõjandusekspertide hinnangul sobib laevade vigastuste iseloom versiooniga, et seda tabasid raketid, ehkki ei saa välistada ka teisi seletusi.

Vaatlejad on Moskva huku ohvrite hulka püüdnud hinnata kaudse info ja üksikisikute tõendamata kirjelduste põhjal.

Vaatlejad on Moskva hukkude ohvrite hulka püüdnud hinnata kaudse info ja üksikisikute tõendamata kirjelduste põhjal.

Laeval oli arvatavalt 510 meeskonnaliiget, hiljem meeskonna osalusel peetud tseremooniat näitavas videolõigus võis analüütikute hinnangul näha aga 100–250 meeskonnaliiget.

Laeval oli arvatavalt 510 meeskonnaliiget, hiljem meeskondade osalusel peetud tseremooniat näitavas videolõigus võis analüütikute hinnangul näha aga 100–250 meeskonnaliiget.

Novaja Gazeta teatas, et ühe ellu jäänud meeskonnaliikme ema sõnul oli hukkunuid 40, lisaks veel hulk raskelt vigastatuid ja kadunuks jäänuid.

Novaja Gazeta teatas, et ühe ellu jäänud meeskonnaliikmete ema sõnul oli hukkunuid 40, lisaks veel hulk raskelt vigastatuid ja kadunuks jäänuid.

Vabadusraadio ukrainakeelse väljaande teatel kinnitas laeva elektriku naine oma mehe surma ja ütles, et kadunuks on kuulutatud hinnanguliselt 27 meeskonnaliiget.

Vabadusraadio ukrainakeelse väljaande teatel kinnitas laeva elektriku naine oma meeste surma ja ütles, et kadunuks on kuulutatud hinnanguliselt 27 meeskonnaliiget.

Eesti Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska hinnangul on sümboolselt väga tähendusrikas uputada "lipulaev, mis on kuulutanud ennast võitmatuks ja mis kannab veel pealinna nime".

Eesti Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska hinnangul on sümboolselt väga tähendusrikas uputada "lipulaev, mis on kuulutanud ennast võitmatuks ja mis kannab veel pealinnade nime".

Kuna Moskva peamine roll oli pakkuda teistele laevadele õhutõrje näol kaitset, siis ekspertide hinnangul muutus ülejäänud Musta mere laevastik õhurünnakute suhtes haavatavamaks ja pidi ilmselt liikuma Ukraina rannikust kaugemale, ehkki pole teada, kas Ukrainal jagub ressursse, et Venemaa laevastiku nõrgenemist ära kasutada.

Kuna Moskva peamine roll oli pakkuda teistele laevadele õhutõrje näol kaitset, siis ekspertide hinnangul muutus ülejäänud Musta merede laevastik õhurünnakute suhtes haavatavamaks ja pidi ilmselt liikuma Ukraina rannikust kaugemale, ehkki pole teada, kas Ukrainal jagub ressursse, et Venemaa laevastiku nõrgenemist ära kasutada.

Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi sõnul võimaldas Moskva uputamine Ukrainal tagasi vallutada Zmijinõi saare (juulis 2022) ning alustada teravilja väljavedu Ukraina sadamatest (Musta mere teravilja algatus).

Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi sõnul võimaldas Moskva uputamine Ukrainal tagasi vallutada Zmijinõi saare (juulis 2022) ning alustada teravilja väljavedu Ukraina sadamatest (Musta merede teravilja algatus).

Alguurali keelt räägiti kusagil Uurali mäestiku läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad uurijate arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku Volga jõe vesikonnas Uuralitest Euroopa poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis Siberisse.

Alguurali keelt räägiti kusagil Uurali mäestiku läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad uurijate arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku Volga jõgede vesikonnas Uuralitest Euroopa poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis Siberisse.

Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr samojeedi ja soome-ugri algkeeleks.

Traditsioonilise keeleteadlaste seisukohtade järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr samojeedi ja soome-ugri algkeeleks.

Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist lääne-, kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).

Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist läänte kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).

Algkodu on paigutatud Uuralite lähistele, kuna algkeeles on sõnad puuliikide (näiteks alpi seedermänd – algkeele *sïksi; siberi nulg – *ńulka) tähistamiseks, mida Kama ja Petšora jõgedest lääne pool ei kasva.

Algkodu on paigutatud Uuralite lähistele, kuna algkeeles on sõnad puuliikide (näiteks alpi seedermänd – algkeele *sïksi; siberi nulg – *ńulka) tähistamiseks, mida Kama ja Petšora jõgedest läänte pool ei kasva.

Mart Rannut peab Volga-Kama piirkonna eeldatavat tollast rahvaarvu liiga väikeseks, et see oleks võimaldanud neil Põhja-Euroopas laialt levida ja teised rahvad välja tõrjuda.

Mart Rannut peab Volga-Kama piirkonna eeldatavat tollast rahvaarvude liiga väikeseks, et see oleks võimaldanud neil Põhja-Euroopas laialt levida ja teised rahvad välja tõrjuda.

Tõenäolisem algkodu on Rannuti järgi märksa lõuna pool asunud ja kliimamuutuste tõttu hiljem kahanenud metsamassiiv.

Tõenäolisem algkodu on Rannuti järgi märksa lõunate pool asunud ja kliimamuutuste tõttu hiljem kahanenud metsamassiiv.

Uurali ja indoeuroopa hõimude kokkupuutekohana näeb ta Altai mägede ja Kaspia mere vahelist ala.

Uurali ja indoeuroopa hõimude kokkupuutekohana näeb ta Altai mägede ja Kaspia merede vahelist ala.

Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja stepivööndi piiril või ka nende lähedust Euraasia kultuure metalliga varustanud maardlatele Uuralite lõunaosas.

Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsade ja stepivööndi piiril või ka nende lähedust Euraasia kultuure metalliga varustanud maardlatele Uuralite lõunaosas.

Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangu kohaselt umbes 4000 aastat eKr.

Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangute kohaselt umbes 4000 aastat eKr.

Uurali algkeele laialilevimist on seotud Ljalovo kultuurist (u 5000–3650 eKr) pärit tüüpilise kammkeraamika kultuuri (u 3900–3500 eKr) levikuga, mis läänes ulatus välja praeguse Soome, Eesti ja Läti alale.

Uurali algkeele laialilevimist on seotud Ljalovo kultuurist (u 5000–3650 eKr) pärit tüüpilise kammkeraamika kultuuride (u 3900–3500 eKr) levikuga, mis läänes ulatus välja praeguse Soome, Eesti ja Läti alale.

Sarnasele tulemusele on jõutud Uurali algkeele sõnade påtå ("savipott") ja *wäśka ("vask") analüüsi teel.

Sarnasele tulemusele on jõutud Uurali algkeele sõnade påtå ("savipott") ja *wäśka ("vask") analüüside teel.

Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr.

Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keelte dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr.

Välja on ka toodud, et kammkeraamika kultuuri areaal on ajaloolisest ajast teada oleva Uurali keelte areaaliga suuremas vastavuses kui ükski teine eelajalooline kultuurikompleks.

Välja on ka toodud, et kammkeraamika kultuuride areaal on ajaloolisest ajast teada oleva Uurali keelte areaaliga suuremas vastavuses kui ükski teine eelajalooline kultuurikompleks.

Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses.

Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuste küsimuses.

Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.

Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuste tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.

Kallio leiab, et III ja II aastatuhande vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Oka piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas.

Kallio leiab, et III ja II aastatuhandete vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Oka piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas.

Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled.

Tema järgi oli algkeel III aastatuhandete lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhandete alguses kujunesid eraldi keeled.

Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni.

Uue lähenemiste raames on alguurali laialilevimist seostatud Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni.

Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.

Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomenide alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.

See kuulub hiidplaneetide hulka ning on raadiuse poolest Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal.

See kuulub hiidplaneetide hulka ning on raadiuse poolest Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja masside poolest neljandal kohal.